Ämbrisse astudes... -unknown teisipäeval, 11. mail 2010., kell 13:36:01 ...ma ise seda algul ei märkagi. Märkan alles siis, kui jalg on ikka korralikult läbi vettinud. Ja oiiii, pärast seda hala ning süümekaid! Jah, just süümekaid, sest ma astusin ämbrisse täpselt nii, nagu läheb vaja inimeste murdmiseks. Ehk isegi nende murdunute südamete murdmiseks. Ma ei plaani ealeski midagi õela. Mitte kungi! Aga alati kukub just sedamoodi välja. Ma olen narr. Idioot. Pooli vigu märjukese süüks ajav idioot. Ei, ma pole alkohoolik, kui nii võis tunduda. Lihtsalt kui kord juba suuremaks võtmiseks läheb, siis on ka teada, et mingi arulagedus on minu poolt granteeritud. The sad thing is that I don't know how to fix it. Ma tahaks minna inimese juurde ja vabandada nii nagu ma kunagi poleks arvanud, et olen võimeline vabandama. Annaksin kõik, mis mu väikeses võimuses. Teeks mida iganes, et lihtsalt kõik saaks korda. Võibolla olen liiga dramaatiline, otsin kaost sealt, kus seda tegelikult pole. Mul pole tõestust, et kellegi hing võib olla haige, mul pole tõestust, et see keegi võib vähemalgi määral solvumist või ükskõik millist muud negatiivset emotsiooni tunda. Mul on lihtsalt minu hirm. Ja see vist ei kao niipea... Lihtsalt ei tea, mida teha saaks, et kõike parandada. Ajamasin muudaks ja hävitaks kõik probleemid mu elus, aga noh, see on juba ulme. Ning pealegi, mõne nurga alt vaadeldes võib just tunduda, et ju siis nii pidigi minema. Aga ometi see tundub võimatu! Pidigi nii minema, et keerasin kõrgemat sorti pasa kokku ja nüüd on kellelgi tühine ja sant olla?
Kodulehe tegemine paket kraft prossid ja ehted
prossÄmbrisse astudes...
-unknown teisipäeval, 11. mail 2010., kell 13:36:01
...ma ise seda algul ei märkagi. Märkan alles siis, kui jalg on ikka korralikult läbi vettinud. Ja oiiii, pärast seda hala ning süümekaid!
Jah, just süümekaid, sest ma astusin ämbrisse täpselt nii, nagu läheb vaja inimeste murdmiseks. Ehk isegi nende murdunute südamete murdmiseks. Ma ei plaani ealeski midagi õela. Mitte kungi! Aga alati kukub just sedamoodi välja. Ma olen narr. Idioot. Pooli vigu märjukese süüks ajav idioot. Ei, ma pole alkohoolik, kui nii võis tunduda. Lihtsalt kui kord juba suuremaks võtmiseks läheb, siis on ka teada, et mingi arulagedus on minu poolt granteeritud.
The sad thing is that I don't know how to fix it. Ma tahaks minna inimese juurde ja vabandada nii nagu ma kunagi poleks arvanud, et olen võimeline vabandama. Annaksin kõik, mis mu väikeses võimuses. Teeks mida iganes, et lihtsalt kõik saaks korda.
Võibolla olen liiga dramaatiline, otsin kaost sealt, kus seda tegelikult pole. Mul pole tõestust, et kellegi hing võib olla haige, mul pole tõestust, et see keegi võib vähemalgi määral solvumist või ükskõik millist muud negatiivset emotsiooni tunda. Mul on lihtsalt minu hirm. Ja see vist ei kao niipea... Lihtsalt ei tea, mida teha saaks, et kõike parandada. Ajamasin muudaks ja hävitaks kõik probleemid mu elus, aga noh, see on juba ulme. Ning pealegi, mõne nurga alt vaadeldes võib just tunduda, et ju siis nii pidigi minema. Aga ometi see tundub võimatu! Pidigi nii minema, et keerasin kõrgemat sorti pasa kokku ja nüüd on kellelgi tühine ja sant olla? makes no sense! Mul puudub kontroll enese üle, hetkeemotsioonid muutuvad liiga domineerivaks. Nii juhtuvadki valed asjad, asjad, mis tol hetkedel olid ilmselt parimad, magusaimad, kuid hiljem... põlastusväärsed.
Õnneks on mul vähemalt teadmine, et ma pole halb inimene...
Seda ei märkagi. Märkan alles siis, Ämbrisse astudes... pärast seda hala ning süümekaid! Samast žanrist
Samalt autorilt
Lisa enda kommentaar:
Reede, 10. veebr. 2012., kell 11:37 - parim aeg päevast
RSS