Poolt üleelusuuruses Tubina kuju on loodud Eduard Tubina 100. sünniaasta kuidas skulptor muusikamehe seisma on

Eduard Tubina 100. sünniaasta Toomas Tõeleid pühapäeval, 2. okt. 2005., kell 21:15:59 Eduard Tubina 100. sünniaastapäevale pühendatud pea kuu aega kestnud festival "Tubin ja tema aeg" päädis 18. juunil Tartus Vanemuise teatri esisel tema monumendi avamisega. Eduard Tubinale pühendatud skulptuuriansambel paistab silma rõhutatult steriilse lahendusega, milles on olulise dominandina kasutatud kiiskavheledat betoonparketti. Aili Vahtrapuu poolt modelleeritud üleelusuuruses Tubina kuju on loodud realistlikus stiilis. Skulptuuri dünaamikas on mitmeid küsitavusi - viis kuidas skulptor muusikamehe seisma on pannud, näitab vaatajaile suure helilooja ja dirigendi asemel pigem ebakindlat ja kaitsepositsioonil olevat frakistatud pingviini. Ilmselgelt ülepingutatud kehakalle jätab mulje, et dirigent hakkab kikivarvastel seismisest väsima ja kukub kohe koori ette pikali. Eraldi käsitlust väärib skulptuuri ümber loodud "betoonpark." Veel paar aastat tagasi kasvasid teatri esisel ilusad käharad mägimännid. Arvatavalt olid need istutatud koos teatri külgedel tänagi jõudsalt sirguvate tammedega harmooniliselt tervikliku haljastusplaani järgi nii umbes seitsmekümnendate lõpupoolel. Elusat loodust vihkavale teatri juhtkonnale ei meeldinud aga kenad lopsakad ja aasta läbi igirohelised männid sugugi. Ööpimeduse varjus raiuti need linnarahva silma eest salaja maha ja istutati nääpsukesed elupuud asemele. Tõenäoliselt oli siiski ka väikestes, alles juurdunud istikuhakatistes loodusvihkajate arvates liiga palju eluavaldust. Miks muidu otsustati asendada muru betoo Kodulehe tegemine paket kraft prossid ja ehted pross

Eduard Tubina 100. sünniaasta

Eduard Tubinale pühendatud skulptuuriansambel paistab silma rõhutatult steriilse lahendusega, milles on olulise dominandina kasutatud kiiskavheledat betoonparketti.

Aili Vahtrapuu poolt modelleeritud üleelusuuruses Tubina kuju on loodud realistlikus stiilis. Skulptuuri dünaamikas on mitmeid küsitavusi - viis kuidas skulptor muusikamehe seisma on pannud, näitab vaatajaile suure helilooja ja dirigendi asemel pigem ebakindlat ja kaitsepositsioonil olevat frakistatud pingviini. Ilmselgelt ülepingutatud kehakalle jätab mulje, et dirigent hakkab kikivarvastel seismisest väsima ja kukub kohe koori ette pikali.

Eraldi käsitlust väärib skulptuuri ümber loodud "betoonpark." Veel paar aastat tagasi kasvasid teatri esisel ilusad käharad mägimännid. Arvatavalt olid need istutatud koos teatri külgedel tänagi jõudsalt sirguvate tammedega harmooniliselt tervikliku haljastusplaani järgi nii umbes seitsmekümnendate lõpupoolel.

Elusat loodust vihkavale teatri juhtkonnale ei meeldinud aga kenad lopsakad ja aasta läbi igirohelised männid sugugi. Ööpimeduse varjus raiuti need linnarahva silma eest salaja maha ja istutati nääpsukesed elupuud asemele. Tõenäoliselt oli siiski ka väikestes, alles juurdunud istikuhakatistes loodusvihkajate arvates liiga palju eluavaldust. Miks muidu otsustati asendada muru betoonparketiga ja elusatest puudest hekk kivimüüriga.

Lehitsesin just Tubina diskograafiat ja leidsin huvitava kokkusattumusena, et ka tema ei armastanud eriti variatiivsust ja elu enda ehedas lopsakuses. Ühesõnaga, Tubin pani enda heliteostele äärmiselt verevaeseid nimesid. Peale kahe erandi, ooperi "Barbara von Tisenhusen" ja balleti "Kratt" haigutavad tema heliloomingus vaid nimetud, pelgalt numbriga märgistatud sümfooniad, kontserdid ja prelüüdid. Sügavamasse muusikaanalüüsi laskumata, oletan et ka see võib olla üheks põhjuseks, miks Eduard Tubinast ja tema loomingust on põhjust rääkida ainult ümmarguste juubelifestivalide ajal. Poolt üleelusuuruses Tubina kuju on loodud Eduard Tubina 100. sünniaasta kuidas skulptor muusikamehe seisma on


Kirjatükki on kommenteeritud (1) kord — loe lähemalt

Lisa enda kommentaar:

Nimi:

Eestimaiselt hea paik blogimiseks

Laupäev, 11. veebr. 2012., kell 10:50 - parim aeg päevast

(1) [18692] Arvamusrubriik

Loomisaeg 0.1968s