Et midagi ei toimu. Vaikus. Rahu. Elu on see mis sind käpuli käima paneb hetki, kuid siiski harva, harvemini

Elu on see mis sind käpuli käima paneb väike_prints pühapäeval, 9. märtsil 2008., kell 11:09:44 Vahel tundub, et mitte midagi ei toimu. Vaikus. Rahu. Vahel ka igavus. Viimastel aegadel on olnud ka selliseid hetki, kuid siiski harva, harvemini kui varem. Väike prints ajas ennast eile püsti, täna kasutas minuni (ah, olgem ausad, peamiselt küll piilupardirongimasinani) jõudmiseks käpulikäimistehnikat. Varasemalt harrastatud halvatud trulla liikumisviisile kena vaheldus iseenesest. Kui asi käppa saab, siis ilmselt kiirem ka. Eks ma õlitan enda põlved ka ära ja katsun tempole vastu panna. Ja kõhtu kaduvad toidukogused on kõhu suurust (või ütleks siiski väiksust?) arvestades hirmuäratavad. See on muidugi vajalik, et ikka haisu rohkem oleks. Ja et kütet jaguks. Arvestades ülemise hamba kohe-kohe tekkimist, saab printsile varsti lihakäntsaka kätte visata. djuuusi fuuud on popp ühesõnaga. Igavaks ei saa nimetada ka viimasel nädalal toimunud lähemaid kokkupuuteid politsei ja kiirabiga. Mõlemad äärmiselt positiivsed. Kui kõrvale jätta esimese puhul kaduvväike, ilmselt suisa olematu võimalus nende töö tulemust näha. Ja teise puhul ühe brigaadiliikme tigedusest, unisusest ja tülpimusest pakatav nägu. Arusaadav ja nende kohalejõudmise kiirusega juba ette kompenseeritud. Nende tööd saab ilmselt ka tulemuslikumaks nimetada, kõik on ju endiselt elus. Et midagi ei toimu. Vaikus. Rahu. Elu on see mis sind käpuli käima paneb hetki, kuid siiski harva, harvemini ahvike puuris Samast žanrist hippyfizz: Armastuse jõud, Seekord pole mul puudust ei vita Kodulehe tegemine paket kraft prossid ja ehted pross

Elu on see mis sind käpuli käima paneb

Vahel tundub, et mitte midagi ei toimu. Vaikus. Rahu. Vahel ka igavus. Viimastel aegadel on olnud ka selliseid hetki, kuid siiski harva, harvemini kui varem. Väike prints ajas ennast eile püsti, täna kasutas minuni (ah, olgem ausad, peamiselt küll piilupardirongimasinani) jõudmiseks käpulikäimistehnikat. Varasemalt harrastatud halvatud trulla liikumisviisile kena vaheldus iseenesest. Kui asi käppa saab, siis ilmselt kiirem ka. Eks ma õlitan enda põlved ka ära ja katsun tempole vastu panna. Ja kõhtu kaduvad toidukogused on kõhu suurust (või ütleks siiski väiksust?) arvestades hirmuäratavad. See on muidugi vajalik, et ikka haisu rohkem oleks. Ja et kütet jaguks. Arvestades ülemise hamba kohe-kohe tekkimist, saab printsile varsti lihakäntsaka kätte visata. djuuusi fuuud on popp ühesõnaga.

Igavaks ei saa nimetada ka viimasel nädalal toimunud lähemaid kokkupuuteid politsei ja kiirabiga. Mõlemad äärmiselt positiivsed. Kui kõrvale jätta esimese puhul kaduvväike, ilmselt suisa olematu võimalus nende töö tulemust näha. Ja teise puhul ühe brigaadiliikme tigedusest, unisusest ja tülpimusest pakatav nägu. Arusaadav ja nende kohalejõudmise kiirusega juba ette kompenseeritud. Nende tööd saab ilmselt ka tulemuslikumaks nimetada, kõik on ju endiselt elus. Et midagi ei toimu. Vaikus. Rahu. Elu on see mis sind käpuli käima paneb hetki, kuid siiski harva, harvemini

Lisa enda kommentaar:

Nimi:

Eestimaiselt hea paik blogimiseks

Laupäev, 11. veebr. 2012., kell 12:00 - parim aeg päevast

[857] Blogi

Loomisaeg 0.137s