Esimene Tom pühapäeval, 19. augustil 2007., kell 20:30:17 Reede,20.oktoober, oli vihmane. Õhtuks olin rampväsinud ning mu ainus soov oli koju jõuda ning pikali visata. Astusin trepikotta. Esimesel korrusel elaval Einaril oli jälle mingi pidu. Muusika rõkkas ning ukse tagant kostis... kõva jutukõminat. Rühkisin trepist üles ning mõtlesin omaette, jälle pean kõrvatropid üles otsima ning unetu öö veetma. Kodus otsisin külmkapist oma toidutagavara välja ning asusin seda isukalt hävitama. Väljas oli pilkane pimedus ning vastu aknaklaasi tagusid raevukad vihmapiisad. Äkki kõlas uksekell. Toho! Kes see seal ukse taga võib ola. Ettevaatlikult avasin ukse. Ukse taga seisis silmnähtavalt purjus Einar ning mind märgates ütles: "Tere õhtust naabrimees! Mul on täna sünnipäev. Kas sa tuleksid minu poole ning viskaks paar pitsi viina. Naabrid ikkagi." Kuigi ma temaga eriti läbi ei käinud, oli tema pakkumisest raske keelduda. "Noh paar pitsi sinu terviseks ikka võtan" vastasin talle ning väljusin talle järele. Laud oli kaetud elutoas. Peale viina ja vee midagi erilist laua peal polnud. Laua taga istus terve ümbruskonna joodikute koorekiht. Einar tutvustas mind kõigile, kuigi vaevalt, et keegi oleks minu vastu huvi tundnud. Kõik olid lihtsalt purupurjus. Einar leidis tühja klaasi ning valas sinna viina. "Noh! Võtame siis minu terviseks!" ütles ta ning tõmbas oma klaasisisu kurku. Ega mulgi muud üle jäänud, kui tühjendasin oma klaasi endasse. Peale hammustada, peale oma keele, polnud midagi. Mul tuli meelde ammune tarkus nuusutada särgivarrukat. Toimisin nõnda
Kodulehe tegemine paket kraft prossid ja ehted
pross Esimene
Tom pühapäeval, 19. augustil 2007., kell 20:30:17
Reede,20.oktoober, oli vihmane. Õhtuks olin rampväsinud ning mu ainus soov oli koju jõuda ning pikali visata. Astusin trepikotta. Esimesel korrusel elaval Einaril oli jälle mingi pidu. Muusika rõkkas ning ukse tagant kostis...
kõva jutukõminat. Rühkisin trepist üles ning mõtlesin omaette, jälle pean kõrvatropid üles otsima ning unetu öö veetma.
Kodus otsisin külmkapist oma toidutagavara välja ning asusin seda isukalt hävitama. Väljas oli pilkane pimedus ning vastu aknaklaasi tagusid raevukad vihmapiisad.
Äkki kõlas uksekell. Toho! Kes see seal ukse taga võib ola. Ettevaatlikult avasin ukse. Ukse taga seisis silmnähtavalt purjus Einar ning mind märgates ütles:
"Tere õhtust naabrimees! Mul on täna sünnipäev. Kas sa tuleksid minu poole ning viskaks paar pitsi viina. Naabrid ikkagi."
Kuigi ma temaga eriti läbi ei käinud, oli tema pakkumisest raske keelduda.
"Noh paar pitsi sinu terviseks ikka võtan" vastasin talle ning väljusin talle järele.
Laud oli kaetud elutoas. Peale viina ja vee midagi erilist laua peal polnud. Laua taga istus terve ümbruskonna joodikute koorekiht. Einar tutvustas mind kõigile, kuigi vaevalt, et keegi oleks minu vastu huvi tundnud. Kõik olid lihtsalt purupurjus. Einar leidis tühja klaasi ning valas sinna viina.
"Noh! Võtame siis minu terviseks!" ütles ta ning tõmbas oma klaasisisu kurku. Ega mulgi muud üle jäänud, kui tühjendasin oma klaasi endasse. Peale hammustada, peale oma keele, polnud midagi. Mul tuli meelde ammune tarkus nuusutada särgivarrukat. Toimisin nõnda ning tõdesin, et vahel on õpetustest kasu. Viin jäi ikka sisse. Paari minuti pärast tundsin, kuidas sees surisema hakkas.
Märkamatult möödus aeg, mulle valati aina juurde ning innustati valatu ära jooma. Tundsin endas uut energiavoogu tõusmas ning asusin aktiivselt vestlustest osa võtma. Varsti oligi käes kesköö, mul pitsitas põis ning päeval kogunenud väsimus hakkas mind uuesti kimbutama. Käisin vetsus ning otsustasin minna magamistuppa, et hetkeks pikali visata. Magamistoas voodil lebas selili Einar.
Rühkisin üles ning mõtlesin omaette, jälle Esimene Kodus otsisin külmkapist Kirjatükki on kommenteeritud
(2) korda —
loe lähemalt Samast žanrist
Samalt autorilt
Lisa enda kommentaar:
Neljapäev, 17. mai 2012., kell 21:00 - parim aeg päevast