Kampaania vastakaid mõtteid. Muidugi on hea, Euroraha tulek ja demokraatia hakkavad ja loodetavasti pärjatakse sel

Euroraha tulek ja demokraatia Marek Kiviselg neljapäeval, 2. dets. 2004., kell 11:24:57 Autor arvab, et euromüntide valimise kampaania kontekstis avaldas valitsus järjekordselt rahvale umbusaldust. Euromüntide valimise kampaania tekitab vastakaid mõtteid. Muidugi on hea, et rahvas saab valida kuidas euroraha d välja nägema hakkavad ja loodetavasti pärjatakse sel moel ka kõige esteetilisemaid kavandeid. Siiski on kampaania sisuks ja tulemiks vaid raha väljanägemise üle otsustamine. Sellele eelnes teine, ehk hoopis fundamentaalsem otsus - kas euroraha üleüldse kasutusele võtta või mitte. Selle otsuse tegi aga valitsus ära iseenese tarkuses, ilma rahva arvamust küsimata. Pole kahtlust, et euroraha kasutuselevõtt on Eesti arengut olulisel määral suunav samm. Majanduse stabiilsuse ja konkurentsivõime, rahavahetuskulude vähendamise ning välisinvesteeringute meelitamise argumendid on siiski vaid mõned paljudest rahavahetusega kaasnevatest aspektidest. Pea samaväärselt olulised on ka oma rahale omistatavad kultuurilised märgid. Rahareform 1992. aastal muutis abstraktse iseseisvuse igaühele käega katsutavaks. Eesti krooni kehtivusala kattub täna ka kultuuriliste piiridega. Võib aimata, et rahvale on oma raha kui kultuurimärk pea sama olulise, kui mitte olulisema tähendusega kui abstraktsed makromajanduslikud näitajad. Ehk oli just see üheks kaalukaks argumendiks, miks valitsus kartis euroraha kasutuselevõttu rahvahääletusele panna. Ja veel, viimaste usaldusreitingute tulemusi ja juba varasemast tuha all vinduvat euroskeptitsismi arvesse võtt Kodulehe tegemine paket kraft prossid ja ehted pross

Euroraha tulek ja demokraatia

Euromüntide valimise kampaania tekitab vastakaid mõtteid. Muidugi on hea, et rahvas saab valida kuidas euroraha d välja nägema hakkavad ja loodetavasti pärjatakse sel moel ka kõige esteetilisemaid kavandeid.

Siiski on kampaania sisuks ja tulemiks vaid raha väljanägemise üle otsustamine. Sellele eelnes teine, ehk hoopis fundamentaalsem otsus - kas euroraha üleüldse kasutusele võtta või mitte.

Selle otsuse tegi aga valitsus ära iseenese tarkuses, ilma rahva arvamust küsimata. Pole kahtlust, et euroraha kasutuselevõtt on Eesti arengut olulisel määral suunav samm. Majanduse stabiilsuse ja konkurentsivõime, rahavahetuskulude vähendamise ning välisinvesteeringute meelitamise argumendid on siiski vaid mõned paljudest rahavahetusega kaasnevatest aspektidest.

Pea samaväärselt olulised on ka oma rahale omistatavad kultuurilised märgid. Rahareform 1992. aastal muutis abstraktse iseseisvuse igaühele käega katsutavaks. Eesti krooni kehtivusala kattub täna ka kultuuriliste piiridega.

Võib aimata, et rahvale on oma raha kui kultuurimärk pea sama olulise, kui mitte olulisema tähendusega kui abstraktsed makromajanduslikud näitajad. Ehk oli just see üheks kaalukaks argumendiks, miks valitsus kartis euroraha kasutuselevõttu rahvahääletusele panna.

Ja veel, viimaste usaldusreitingute tulemusi ja juba varasemast tuha all vinduvat euroskeptitsismi arvesse võttes poleks rahvahääletuse tulemus pruukinud valitsusele meelepärane tulla.

Eesti euromündi iluküsimuste üle rahva käest arvamuse küsimine on muidugi lahke tegu, kuid see ei peida siiski täielikult järjekordse umbusaldusavalduse tegelikku karust loomust. Kampaania vastakaid mõtteid. Muidugi on hea, Euroraha tulek ja demokraatia hakkavad ja loodetavasti pärjatakse sel


Kirjatükki on kommenteeritud (1) kord — loe lähemalt

Lisa enda kommentaar:

Nimi:

Eestimaiselt hea paik blogimiseks

Laupäev, 11. veebr. 2012., kell 11:02 - parim aeg päevast

(1) [22318] Arvamusrubriik

Loomisaeg 0.1095s