Kas pahatahtlikkus või küündimatus? Marek Kiviselg reedel, 23. juulil 2004., kell 17:27:48 Tartu linnavalitsuse poolt Ihaste ratsaspordibaasi 21 hektarise maa müük 1,5M eest ja hilisem detailplaneeringu muutmine asetab ametnikud ühel või teisel moel halba valgusse. Maalahmakas müüdi Eesti Ekspressi ajakirjaniku Alo Lõhmuse andmetel 2001. aasta alguses ja detailplaneeringut muudeti selle aasta kevadel. Eks nüüdseks välja mõõdetud kruntidel läheb majade valmimisega veel paar aastat aega. Tegemist on pikaaegse protsessiga, mille kogu kulgu haugimäluga tavakodanik mäletada ei pruugigi. Ülevaatlikumalt fakte kõrvutades on 21 hektari eest 1,5 miljonit pisut vähe, eriti kui seesama lahmakas asub Eesti suuruselt teise linna piirist paari kilomeetri kaugusel asuva männimetsa all. Hoopis põnev perspektiiv avaneb aga 20 hektari jagamisel 130 või Mart Kivastiku andmetel isegi 280 krundiks ning nende üksikult elamumaaks müügi rakursist. Muidugi ei saa täiesti välistada, et Tartu linnaametnikud on tegutsenud heauskselt ning ei suutnud magusa maalahmaka müüki suure töökoormuse tõttu adekvaatselt korraldada. Paraku tekib päevavalgele ujunud faktide kontekstis kaks valdavat muljekuvandit: lühinägelik saamatus või omakasupüüdlik hoolimatus. Ega kumbki variant väga positiivse auraga hiilga. Investeeringukohustuse täitmisega on nagu on. Eks uue elamurajooni jaoks veetorude ja elektrikaabli vedamist võib investeeringutena käsitleda küll. Iseasi, kas sellisel juhul just ratsasport või pühapäevaseid jalutuskäike ette võtvad linnakodanikud võitjaks jäävad. Üks o
Kodulehe tegemine paket kraft prossid ja ehted
pross Kas pahatahtlikkus või küündimatus?
Tartu linnavalitsuse poolt Ihaste ratsaspordibaasi 21 hektarise maa müük 1,5M eest ja hilisem detailplaneeringu muutmine asetab ametnikud ühel või teisel moel halba valgusse.
Maalahmakas müüdi Eesti Ekspressi ajakirjaniku Alo Lõhmuse andmetel 2001. aasta alguses ja detailplaneeringut muudeti selle aasta kevadel. Eks nüüdseks välja mõõdetud kruntidel läheb majade valmimisega veel paar aastat aega. Tegemist on pikaaegse protsessiga, mille kogu kulgu haugimäluga tavakodanik mäletada ei pruugigi.
Ülevaatlikumalt fakte kõrvutades on 21 hektari eest 1,5 miljonit pisut vähe, eriti kui seesama lahmakas asub Eesti suuruselt teise linna piirist paari kilomeetri kaugusel asuva männimetsa all. Hoopis põnev perspektiiv avaneb aga 20 hektari jagamisel 130 või Mart Kivastiku andmetel isegi 280 krundiks ning nende üksikult elamumaaks müügi rakursist.
Muidugi ei saa täiesti välistada, et Tartu linnaametnikud on tegutsenud heauskselt ning ei suutnud magusa maalahmaka müüki suure töökoormuse tõttu adekvaatselt korraldada. Paraku tekib päevavalgele ujunud faktide kontekstis kaks valdavat muljekuvandit: lühinägelik saamatus või omakasupüüdlik hoolimatus. Ega kumbki variant väga positiivse auraga hiilga.
Investeeringukohustuse täitmisega on nagu on. Eks uue elamurajooni jaoks veetorude ja elektrikaabli vedamist võib investeeringutena käsitleda küll. Iseasi, kas sellisel juhul just ratsasport või pühapäevaseid jalutuskäike ette võtvad linnakodanikud võitjaks jäävad.
Üks on kindel: aeg annab paremini arutust, kui linnavalitsusest hetke ajel välja pursatud suhtekorraldusrepliigid. Veelgi enam, lähiaastatel võime kõik oma silmaga näha, kuidas elamute jaoks välja mõõdetud kruntidest üle jääval paaril hektaril paindlikult ratsaspordiga manööverdatakse
Eesti ajakirjaniku Alo Lõhmuse andmetel 2001. Kas pahatahtlikkus või küündimatus? nüüdseks välja mõõdetud kruntidel läheb Samast žanrist
Samalt autorilt
Lisa enda kommentaar:
Neljapäev, 17. mai 2012., kell 22:05 - parim aeg päevast