Kuuvalgel ööl.. Madlen Müür reedel, 21. jaan. 2011., kell 15:51:36 Üks väikene jutt , minu väljamõeldud siis :) Lugege ! Kuuvalgel ööl me käsikäes kord käisime, meie jaoks see oli justkui muinasjutt. Kuusirp meie imelist ööd valgustas, ning kastegi oli maha tulnud. Kõndisime läbi heina, mis sest, et jalad märjaks said-me sellest ei hoolinud. Kõik tollel ööl magasid, ainult meie kaks olime ärkvel. Nautisin ma igat hetke, mil nägin ma sind. Sinu soojad huuled paitasid mu suud, ning sinu ilusad silmad vaatasid mu silmi. Võtsid mind sülle, kõndisime ikka aina edasi. Jõudsime järvekaldale, vaatasime üksteise peegeldust. Nägin sinu magusaid huuli, sinu pehmeid käsi, sinu ilusaid silmi.. Taipasin ma siis, et see kõik oli vaid uni. Kurbus tabas mu meeli ja vajusin ma siis järve kaldale pikali, meenutasin neid aega, kui kõndisime läbi heina, kui suudlesid mind sa, kui see kõik tundus muinasjutt. Tõusin taas istukile, kastsin oma jalad vette-vesi oli jahe. Võtsin jalad järveveest välja, tõusin ma siis püsti. Sukeldusin järve põhja, enam ma ei raatsinud hinge kinni hoida.. Lasin ennast vabaks, ning mu keha tõusis veepinnale. Ma ei liigutanud ennast, kuidas oleksingi saanud. Ning minu lühikese eluga oligi kõik. Nüüd olin ma sinu mälestus-igaveseks. _ Kui meeldis, siis kommenteeri :) ! Me kord käisime, meie jaoks see Kuuvalgel ööl.. kastegi oli maha tulnud. Kõndisime Samast žanrist Aet: 29.12-31.12, Sellel ajal oli siis planeeritud Rootsi kruiis. Nagu ikka 28.ndal pakkisin asju kruiis.. [835] väike_prints: Eilne anekdoot on tänane elu,
Kodulehe tegemine paket kraft prossid ja ehted
pross Kuuvalgel ööl..
Üks väikene jutt , minu väljamõeldud siis :) Lugege !
Kuuvalgel ööl me käsikäes kord käisime, meie jaoks see oli justkui muinasjutt. Kuusirp meie imelist ööd valgustas, ning kastegi oli maha tulnud. Kõndisime läbi heina, mis sest, et jalad märjaks said-me sellest ei hoolinud. Kõik tollel ööl magasid, ainult meie kaks olime ärkvel. Nautisin ma igat hetke, mil nägin ma sind. Sinu soojad huuled paitasid mu suud, ning sinu ilusad silmad vaatasid mu silmi. Võtsid mind sülle, kõndisime ikka aina edasi. Jõudsime järvekaldale, vaatasime üksteise peegeldust. Nägin sinu magusaid huuli, sinu pehmeid käsi, sinu ilusaid silmi.. Taipasin ma siis, et see kõik oli vaid uni. Kurbus tabas mu meeli ja vajusin ma siis järve kaldale pikali, meenutasin neid aega, kui kõndisime läbi heina, kui suudlesid mind sa, kui see kõik tundus muinasjutt. Tõusin taas istukile, kastsin oma jalad vette-vesi oli jahe. Võtsin jalad järveveest välja, tõusin ma siis püsti. Sukeldusin järve põhja, enam ma ei raatsinud hinge kinni hoida.. Lasin ennast vabaks, ning mu keha tõusis veepinnale. Ma ei liigutanud ennast, kuidas oleksingi saanud. Ning minu lühikese eluga oligi kõik. Nüüd olin ma sinu mälestus-igaveseks.
_
Kui meeldis, siis kommenteeri :) !
Me kord käisime, meie jaoks see Kuuvalgel ööl.. kastegi oli maha tulnud. Kõndisime Samast žanrist
Samalt autorilt
Lisa enda kommentaar:
Teisipäev, 22. mai 2012., kell 13:21 - parim aeg päevast