Jalutades peale, et sügis sai kuidagi Lilled ja lumi nunnusid kollaseid lehti pärjaks pähe

Lilled ja lumi Raissa laupäeval, 4. nov. 2006., kell 00:16:44 mõtlesin õues jalutades selle peale, et sügis sai kuidagi liiga kiiresti läbi, oleks veel veidi toomel sahistanud ja nunnusid kollaseid lehti pärjaks pähe pununud. ja selle mõtte peale kargas mulle mingi jumalavõõras võll ligi, ehmatas mind joonelt poolsurnuks. see teine pool kes ellu jäi kogus ennast kiiresti ja kukkus ülbitsema muidugimõista. kavatsused olid poisul head, kui ma sellest aru sain olin juba ülbuse tipul ja sealt alla kobimine on teatavasti minu jaoks ületamatu. no igatahes ta kinkis mulle oksakese marjadega. noh, nagu lilled, aga tegelikult on marjad. sügisemeenutajad. telepaatiliselt ehmatajalt. nojah, ja siis tuli ju lumi maha. mulle siiski väga meeldib see paanika, mida sellised väiksed ja absoluutselt loomulikud loodusnähtused inimestesse külvavad. peamiselt on need minuarvates inimesed, kellel ei ole elus midagi põnevat, millel üle imestada ja mida tähele panna. noh, suurem osa inimkonnast ühesõnaga. ja siis juhtub midagi absoluutselt loomulikku ja kõik panevad seda tähele ja teevad selle ümber suure kisa ka veel takkapihta. peamiselt läksid elevile autoomanikud. sellega seoses juhtus viimase aja üks toredamaid lugusid, mida ei oleks ilma lumeta ja ilma totrama pooleta inimkonnast. kujutagete pilti, mis juhtus ükspäev. kujutage kogu sõna otses mõttes. manage silme ette autoremonditöökoda, millele tigedad, kibestunud ja pealetükkivad kliendid viimastel päevadel sõna otses mõttes tormi jooksevad. töökoja bossil saab sellest ilmselt kõrini ja ta tõmbab sissesõidutee ette tõkke, rip Kodulehe tegemine paket kraft prossid ja ehted pross

Lilled ja lumi

mõtlesin õues jalutades selle peale, et sügis sai kuidagi liiga kiiresti läbi, oleks veel veidi toomel sahistanud ja nunnusid kollaseid lehti pärjaks pähe pununud. ja selle mõtte peale kargas mulle mingi jumalavõõras võll ligi, ehmatas mind joonelt poolsurnuks. see teine pool kes ellu jäi kogus ennast kiiresti ja kukkus ülbitsema muidugimõista. kavatsused olid poisul head, kui ma sellest aru sain olin juba ülbuse tipul ja sealt alla kobimine on teatavasti minu jaoks ületamatu. no igatahes ta kinkis mulle oksakese marjadega. noh, nagu lilled, aga tegelikult on marjad. sügisemeenutajad. telepaatiliselt ehmatajalt.

nojah, ja siis tuli ju lumi maha. mulle siiski väga meeldib see paanika, mida sellised väiksed ja absoluutselt loomulikud loodusnähtused inimestesse külvavad. peamiselt on need minuarvates inimesed, kellel ei ole elus midagi põnevat, millel üle imestada ja mida tähele panna. noh, suurem osa inimkonnast ühesõnaga. ja siis juhtub midagi absoluutselt loomulikku ja kõik panevad seda tähele ja teevad selle ümber suure kisa ka veel takkapihta. peamiselt läksid elevile autoomanikud. sellega seoses juhtus viimase aja üks toredamaid lugusid, mida ei oleks ilma lumeta ja ilma totrama pooleta inimkonnast. kujutagete pilti, mis juhtus ükspäev. kujutage kogu sõna otses mõttes. manage silme ette autoremonditöökoda, millele tigedad, kibestunud ja pealetükkivad kliendid viimastel päevadel sõna otses mõttes tormi jooksevad. töökoja bossil saab sellest ilmselt kõrini ja ta tõmbab sissesõidutee ette tõkke, ripitab sinna sildi "läbipääsu ei ole", kuhjab igaks juhuks veel ümbruses olemasoleva esimese lume valli, et näidata, et no joke, sissesõitu tõesti ei ole. ja ise naudib otse sellele kimbatusttekitavale olukorrale avanevat vaadet oma kontoriaknast. kogu töökoja ümbrus on piiratud kõrge võrkaiaga. autod tiirutavad paanikas ringi, juhid otsivad sissepääsu ja heidavad igatsevaid, kuid samal selgelt ärritunud pilke töökoja poole. nojah, mõnele meie seast on siiski ka võimalus antud ja aiasse väike pragu jäetud. mina olen nutikaim arukate seas ja leian loomulikult ahvikiirusel tee hoovi, roolin oma auto töökotta sisse ja jätan lugematu huga siniseid mehikesi selle kallal toimetama. nahkdiivanile maandudes tabab mu pilk otsekohe objekti, kes ootamisele kuluva aja lõbusalt sisustada tõotab - tikk-kontsades ja lumivalge kandadeni mantliga tibi, ebalevalt leti ees seismas. kaugelt näha, kuidas tema oma bemmi välja on teeninud (ok olin taas vastik ja ennastlik, ilmselt töötab ta nagu väike kihulane ja on kõik auga välja teeninud). igatahes nüüd on ta oma bemmiga suure ämbri ees. ju luges lehest, et talvel on rehvidele naelu sisse vaja ja tuli siit haamrit küsima. tema hädist jutuvada saadab geelküünte välkudes tuuleveskitena keerlevate käte imeline vaatemäng. osutab kord aiale ja siis teeb toksivaid liigutusi. lõppeb asi sellega, et tagaruumist veeretatakse kohale tutikad continentali lamellrehvid, tibi asjatundmatust arvestades tõenäoliselt kalleimad kogu maal. tibi jääb neid õnnetult vaatama, haarab esimese küünte vahele ja hakkab seda välja veeretama. autopoepoiss teeb muidugimõista matsoomäni näe pähe ja ütleb, et pole hullu, kui vaja aitame ja haarab ülejäänud kolm rehvi pihku. tibi naeratab häbelikult ja teatab, et ta auto on aia taga ja ta plaanis rehvid ükshaaval sinna lohistada. poisu teatab selle peale, et mine sa nüüd teisele poole aeda ja ma viskan sulle rehvid üle aia. tibi kaabib rõõmsalt minema, teiselepoole aeda rehvipeitust mängima. see abivalmis poisu on küll väga abivalmis, aga selline kidurapoolne, kutsub ühe suurema jõmmi appi ja selgitas talle et vaata, nüüd on vaja need rehvid siin üle aia heita, ole hea kalev aita hädast välja. noh et auto teisel pool ja värkisärki. suur jõmm, nimetagem teda ta keharammu tõttu kaleviks, ei ole just suurem jutumees. küsib vaid ühe täpsustava küsimuse - mingi naine väääää? vat nüüd nad tegid tibile liiga, ma kohe ärritun sellise asja peale. kuidas siis niimoodi saab. seal aia taga oli mingi 10 paanikas autojuhti, kes oleks andnud teinud midakõike, et leida teed siniste mehikeste juurde. tibil oli vähemalt ettevõtlikust aiast kuidagimoodi üle ukerdada. või roomas alt või jooksis ümbert, vähemalt oli ta siin, ta sai oma lamellid ja ta ei lõpeta ehk loodetavasti kuskil järgmisel kraavis. ema on sul mingi naine, sa va kalev! Jalutades peale, et sügis sai kuidagi Lilled ja lumi nunnusid kollaseid lehti pärjaks pähe

Lisa enda kommentaar:

Nimi:

Eestimaiselt hea paik blogimiseks

Teisipäev, 22. mai 2012., kell 13:31 - parim aeg päevast

[1528] Blogi

Loomisaeg 0.0547s