Lumi tuiskab, mina laulan, laulan kurba laulukest... ahtipoiss esmaspäeval, 20. märtsil 2006., kell 01:04:40 "Rändaja õhtulaul", Juhan Liiv, kes meist seda ei teaks. Viisistanud on seda (tuntumatest heliloojatest) Ernesaks ja Tüür, kindlasti mitmed veel. Täna Viljandist tagasi sõites meenus see luuletus, Ernesaksa imekaunis meloodia ja RAMi krestomaatiliseks saanud esitus mitut puhku ikka ja veel. Ja pole vist teab mis raske arvatagi, miks... Aeg-ajalt on ikka tunne nagu Vargamäe Indrekul- et kõik ilus ja suur on enne Sind ära olnud. Jumalatapmisega mul siin Eestis enam kuulsaks saada ei õnnestu, sellega on suur osa inimesi iseenda sees juba väga edukalt toime tulnud. Pole meil enam ka Presidenti, kes õpetaks meid isikliku eeskujuga olema vaimus vaba, olenemata riigikorrast või vanglarežiimi rangusest. Pole enam midagi tõelist, ainult mingi surrogaatelu. Ja irisen mis ma irisen, kõigile ponnistustele vaatamata olen ja elan suuresti samamoodi... Kunagi noores põrsapõlves üritasin kirjutada samateemalist poeesi. Riimisin "lumi tuiskab ümber mind" ja "pole minu kõrval Sind", Tegelikult päris hea, et ma sellest "luuletusest" rohkem ei mäleta, sest "Poola kuningast" paremini pole minu meelest tänini seda tunnet keegi paremini edasi anda suutnud. Ja sellistel päevadel nagu täna õpib inimene ehk paremini mõistma, et ta ei ole looduse kuningas (ega peaminister ega kantsler ega isegi mitte osakonnajuhataja vm. jupijumal). Isegi kuningal olevat auk p....s, muide. Ja laul ei olegi enam nii kurb... On tunne nagu Vargamäe Indrekul- et Lumi tuiskab, mina laula
Kodulehe tegemine paket kraft prossid ja ehted
prossLumi tuiskab, mina laulan, laulan kurba laulukest...
ahtipoiss esmaspäeval, 20. märtsil 2006., kell 01:04:40
"Rändaja õhtulaul", Juhan Liiv, kes meist seda ei teaks. Viisistanud on seda (tuntumatest heliloojatest) Ernesaks ja Tüür, kindlasti mitmed veel. Täna Viljandist tagasi sõites meenus see luuletus, Ernesaksa imekaunis meloodia ja RAMi krestomaatiliseks saanud esitus mitut puhku ikka ja veel. Ja pole vist teab mis raske arvatagi, miks...
Aeg-ajalt on ikka tunne nagu Vargamäe Indrekul- et kõik ilus ja suur on enne Sind ära olnud. Jumalatapmisega mul siin Eestis enam kuulsaks saada ei õnnestu, sellega on suur osa inimesi iseenda sees juba väga edukalt toime tulnud. Pole meil enam ka Presidenti, kes õpetaks meid isikliku eeskujuga olema vaimus vaba, olenemata riigikorrast või vanglarežiimi rangusest. Pole enam midagi tõelist, ainult mingi surrogaatelu. Ja irisen mis ma irisen, kõigile ponnistustele vaatamata olen ja elan suuresti samamoodi...
Kunagi noores põrsapõlves üritasin kirjutada samateemalist poeesi. Riimisin "lumi tuiskab ümber mind" ja "pole minu kõrval Sind", Tegelikult päris hea, et ma sellest "luuletusest" rohkem ei mäleta, sest "Poola kuningast" paremini pole minu meelest tänini seda tunnet keegi paremini edasi anda suutnud. Ja sellistel päevadel nagu täna õpib inimene ehk paremini mõistma, et ta ei ole looduse kuningas (ega peaminister ega kantsler ega isegi mitte osakonnajuhataja vm. jupijumal). Isegi kuningal olevat auk p....s, muide. Ja laul ei olegi enam nii kurb...
On tunne nagu Vargamäe Indrekul- et Lumi tuiskab, mina laulan, laulan kurba laulukest... Jumalatapmisega mul siin Eestis enam Kirjatükki on kommenteeritud
(1) kord —
loe lähemalt Samast žanrist
Samalt autorilt
Lisa enda kommentaar:
Teisipäev, 22. mai 2012., kell 13:41 - parim aeg päevast
RSS