Sellest väsinud. Ma olin kunagi lihtsalt Ma lihtsalt ei suuda enam ! hoolisid ja minuga arvestasid! Ma

Ma lihtsalt ei suuda enam ! Kelli reedel, 15. juunil 2007., kell 22:19:01 See, mida tunnen mina, ei mõista mitte keegi ! Ma olen sellest küigest väsinud. Ma olin kunagi lihtsalt liiga ünnelik, kuna mul oli dkorralikud sõbrad, kes minust hoolisid ja minuga arvestasid! Ma jätsin nad, lihtsalt jätsn nad maha. Mul oli siis täiesti kivisüda. Ma hakkasin käima ringi sellistega, kes pole tõelised, vaid petised ! Alguses olin ma lihtsalt nii õnnelik, kui olla sain. Varsti hakkas tulema välja, kes nad tegelikult on. Ma nutsin iga peäv kodus ja mõtlesin, et miks just mina, miksss. Siis hakkasin läbi saama hoopis teistsuguse tüdrukuga, kui ma varem läbi olin saanud. Ta oli rõõmsamelne, tore ja aitas alati mind. Ma sain temaga kõigest rääkida. Varsti hakkasin ma saama jälle läbi nendega, kes on petised ja kellel pole süda ollagi. Ma olin 3-4 päeva hästi õnnelik ja mõtlesin, et õnn naeratab mulle taas, et ma nendega jälle koos olen. Lõpuks algas see kõik jälle. Nad jätsid minu ja ka kõik mälestused minuga viskasid nad kui prügikasti. Kui ma nendega räägin, vastavad nag alati ülbelt jaükskõikselt '' ja-jah '' Mu vanemad on luba mind ka mitte kuskile. Ma olen sellest kõigest tüdinenud, et alati see, kes kannatab olen mina. Miks mina ei võiks olla kasvõi natukenegi nii, et ma võiks teha seda mida mu süda ihkab ja , et kõik oleks suppppper ! Paistab,e t minu õnne ei tulegi. :// Ja kui see peaks tulema, siis tuleb ta alles siis, kui mina olen juba alla andnud ja minema jooksud. Ma mõtlen alati nii, et tahaksin olla kuskil kus pole mitte kedagi, kirjutada kuskile Kodulehe tegemine paket kraft prossid ja ehted pross

Ma lihtsalt ei suuda enam !

Ma olen sellest küigest väsinud. Ma olin kunagi lihtsalt liiga ünnelik, kuna mul oli dkorralikud sõbrad, kes minust hoolisid ja minuga arvestasid! Ma jätsin nad, lihtsalt jätsn nad maha. Mul oli siis täiesti kivisüda. Ma hakkasin käima ringi sellistega, kes pole tõelised, vaid petised ! Alguses olin ma lihtsalt nii õnnelik, kui olla sain. Varsti hakkas tulema välja, kes nad tegelikult on. Ma nutsin iga peäv kodus ja mõtlesin, et miks just mina, miksss.
Siis hakkasin läbi saama hoopis teistsuguse tüdrukuga, kui ma varem läbi olin saanud. Ta oli rõõmsamelne, tore ja aitas alati mind. Ma sain temaga kõigest rääkida. Varsti hakkasin ma saama jälle läbi nendega, kes on petised ja kellel pole süda ollagi. Ma olin 3-4 päeva hästi õnnelik ja mõtlesin, et õnn naeratab mulle taas, et ma nendega jälle koos olen.
Lõpuks algas see kõik jälle. Nad jätsid minu ja ka kõik mälestused minuga viskasid nad kui prügikasti. Kui ma nendega räägin, vastavad nag alati ülbelt jaükskõikselt '' ja-jah ''
Mu vanemad on luba mind ka mitte kuskile. Ma olen sellest kõigest tüdinenud, et alati see, kes kannatab olen mina. Miks mina ei võiks olla kasvõi natukenegi nii, et ma võiks teha seda mida mu süda ihkab ja , et kõik oleks suppppper !
Paistab,e t minu õnne ei tulegi. ://
Ja kui see peaks tulema, siis tuleb ta alles siis, kui mina olen juba alla andnud ja minema jooksud. Ma mõtlen alati nii, et tahaksin olla kuskil kus pole mitte kedagi, kirjutada kuskile vihikusse kõik oma tunde ja kõik mida ma tunnen, kuid ma tahan vist liiga palju. Igastahes, ma tean, et ma peaksin veel natukene vastu pidama, et sellest kõigest läbi saada, kuid ma ei suuda enam ! Ei suuuuda.
Sellest väsinud. Ma olin kunagi lihtsalt Ma lihtsalt ei suuda enam ! hoolisid ja minuga arvestasid! Ma


Kirjatükki on kommenteeritud (5) korda — loe lähemalt

Lisa enda kommentaar:

Nimi:

Eestimaiselt hea paik blogimiseks

Teisipäev, 22. mai 2012., kell 13:48 - parim aeg päevast

(5) [2593] Blogi

Loomisaeg 0.0537s