Et peaks olema midagi muud kui Mis on väljendusvabadus? kasvõi paberkandjal. Aga probleem seisen

Mis on väljendusvabadus? Godelina laupäeval, 1. okt. 2011., kell 21:50:57 Mis oleks ta praktilises mõttes ja mis teoreetilises?? Mina arvan, et eneseväljendus peaks olema midagi muud kui internetti blogimine...midagi enamat ja rahvale kättesaadavamat, aga muul kujull...näiteks, kasvõi paberkandjal. Aga probleem seisen selles, et seda pole klerge leida ja kõige lihtsam variant on ja jääb internetiks. Siiski ei saa ma rahu mõttest, mil ma netis klahvidel klõpsin, et mu kirjutist ei loe mitte need, keda ma sooviksin. jahh..on raske leida oma lugejaskonda või mõttekaaslasi.     Minu jaoks on eneseväljendus midagi, mis on vahest alla surutud, kuna olen teistsugune. Ei ole võimalik alati igas kohas eneseväljenduda....see tooks kaasa kaose.      Arvan, et eneseväljendus on tähtis loomuse osa, aga siis kui see voolab õigesse suunda. Igasugused õelad kommentaarid või konstruktsioonitu kriitika e kadedusest tingitud iba liigitan ma alati rämpsu hulka. Eneseväljendus ei tohiks kaasa tuua pidevat õelutsemist ja ilkumist. See peaks teoreetiliselt olema ainulaadne vabadus teha seda, mida sa tõeliselt tunned, mõtled või teha unistaksid. See peaks olema püha iga eneseväljendusse tuleks suhtuda mõistmise ja lugupidamisega, sellepärast, et kõik sünnib ju tööga. Ükski asi, ka pisim maal näiteks ei tule ju vaevata. Inimene paneb oma töösse energiat, aega, pingutusi, pealegi veel sündmustiku/teema/idee mõtlemise vaev....see kõik ei sünni üleöö.    Arvan, et tänapäeval on inimestes liiga vähe austust. Kui me enda ümbrust ja teisi inimes Kodulehe tegemine paket kraft prossid ja ehted pross

Mis on väljendusvabadus?

Mina arvan, et eneseväljendus peaks olema midagi muud kui internetti blogimine...midagi enamat ja rahvale kättesaadavamat, aga muul kujull...näiteks, kasvõi paberkandjal. Aga probleem seisen selles, et seda pole klerge leida ja kõige lihtsam variant on ja jääb internetiks. Siiski ei saa ma rahu mõttest, mil ma netis klahvidel klõpsin, et mu kirjutist ei loe mitte need, keda ma sooviksin. jahh..on raske leida oma lugejaskonda või mõttekaaslasi.
    Minu jaoks on eneseväljendus midagi, mis on vahest alla surutud, kuna olen teistsugune. Ei ole võimalik alati igas kohas eneseväljenduda....see tooks kaasa kaose. 
    Arvan, et eneseväljendus on tähtis loomuse osa, aga siis kui see voolab õigesse suunda. Igasugused õelad kommentaarid või konstruktsioonitu kriitika e kadedusest tingitud iba liigitan ma alati rämpsu hulka. Eneseväljendus ei tohiks kaasa tuua pidevat õelutsemist ja ilkumist. See peaks teoreetiliselt olema ainulaadne vabadus teha seda, mida sa tõeliselt tunned, mõtled või teha unistaksid. See peaks olema püha iga eneseväljendusse tuleks suhtuda mõistmise ja lugupidamisega, sellepärast, et kõik sünnib ju tööga. Ükski asi, ka pisim maal näiteks ei tule ju vaevata. Inimene paneb oma töösse energiat, aega, pingutusi, pealegi veel sündmustiku/teema/idee mõtlemise vaev....see kõik ei sünni üleöö.
   Arvan, et tänapäeval on inimestes liiga vähe austust. Kui me enda ümbrust ja teisi inimesi austaksime, siis oleks maailmas palju parem elada...ausõna! Ja ka kriitikat võib vägagi viisakalt ja soojalt öelda....ei pea olema nii julm ja õel....see hävitab kunstiku hinge...ausõna...ja kuigi nad seda välja ei näita....siis tõsi, neil on sisimas valus. Kuidagi on tänapäeval niii plaju inimestes valesti et ma tahaks.....ausalt öeldes elada pigem mingi alahinnatud fantasy romaanis kui päris elus. Et peaks olema midagi muud kui Mis on väljendusvabadus? kasvõi paberkandjal. Aga probleem seisen

Lisa enda kommentaar:

Nimi:

Eestimaiselt hea paik blogimiseks

Teisipäev, 22. mai 2012., kell 14:21 - parim aeg päevast

[1532] Blogi

Loomisaeg 0.0622s