elas kord yks Muinasjutt mis k6igile meeldisid. k6ik imetlesid

Muinasjutt cold-as-ice reedel, 8. dets. 2006., kell 01:02:03 elas kord yks v2ike armas tydruk. tal oli ilusad tumedad pikad juuksed, mis k6igile meeldisid. k6ik imetlesid teda, yksk6ik kuhu ta ka ei l2inud. tundus nagu oleks v2ikesel tydrukul k6ik olemas olnud. tema ilusa v2ljan2gemise eest maksti nii palju raha, et v2ike tydruk oleks v6inud elu l6puni elada rikkuses. nii ostiski ta endale suure maja, kus oli piisavalt ruumi m2ngimiseks, ostis palju ilusaid nukke, selliseid, milliseid ei olnud kellelgi teisel, ostis ilusaid kleite, ostis veel paljugi teisi asju, mida raha eest sai. tundus nagu oleks v2ikesel tydrukul olnud k6ik, mida hing osaks ihaldada. ja ta oligi 6nnelik k6ige nende asjade yle, mida ta endale lubada sai. nii m66dusid p2evad, n2dalad, kuud, aastad. v2ike tydruk ei olnudki enam nii v2ike. kuid ta tahtis j22da igavesti v2ikeseks armsaks tydrukuks. nii l2ks ta otsima maad, kus ta saab igavesti j22da v2ikeseks armsaks tydrukuks. kuid sellist kohta ei leidnud ta mitte kusagilt. isegi selle raha eest, mis tal oli. ikkagi r2ndas ta m66da maailma, et leida selline maa. m66dunud oli juba aastakymned ja v2ike armas tydruk oli saanud v2ga vanaks. tema juuksed olid nyyd h6redad ja hallid, n2gu ja k2ed olid kortsulised, k6ndida oli raskem ning selg oli kyyrus. yhel p2eval, kui ta enam ei j6udnud edasi k6ndida, istus vana v2ike tydruk kivile, et puhata. ta j2i aga magama ning kui ta yles 2rkas oli ta j2lle v2ike armas tydruk, kellel olid ilusad pikad juuksed. nyyd v6is ta m2ngida igavesti nukkudega oma suures majas... ma olen ikka yks kuradima enes Kodulehe tegemine paket kraft prossid ja ehted pross

Muinasjutt

elas kord yks v2ike armas tydruk. tal oli ilusad tumedad pikad juuksed, mis k6igile meeldisid. k6ik imetlesid teda, yksk6ik kuhu ta ka ei l2inud. tundus nagu oleks v2ikesel tydrukul k6ik olemas olnud. tema ilusa v2ljan2gemise eest maksti nii palju raha, et v2ike tydruk oleks v6inud elu l6puni elada rikkuses. nii ostiski ta endale suure maja, kus oli piisavalt ruumi m2ngimiseks, ostis palju ilusaid nukke, selliseid, milliseid ei olnud kellelgi teisel, ostis ilusaid kleite, ostis veel paljugi teisi asju, mida raha eest sai. tundus nagu oleks v2ikesel tydrukul olnud k6ik, mida hing osaks ihaldada. ja ta oligi 6nnelik k6ige nende asjade yle, mida ta endale lubada sai. nii m66dusid p2evad, n2dalad, kuud, aastad. v2ike tydruk ei olnudki enam nii v2ike. kuid ta tahtis j22da igavesti v2ikeseks armsaks tydrukuks. nii l2ks ta otsima maad, kus ta saab igavesti j22da v2ikeseks armsaks tydrukuks. kuid sellist kohta ei leidnud ta mitte kusagilt. isegi selle raha eest, mis tal oli. ikkagi r2ndas ta m66da maailma, et leida selline maa. m66dunud oli juba aastakymned ja v2ike armas tydruk oli saanud v2ga vanaks. tema juuksed olid nyyd h6redad ja hallid, n2gu ja k2ed olid kortsulised, k6ndida oli raskem ning selg oli kyyrus. yhel p2eval, kui ta enam ei j6udnud edasi k6ndida, istus vana v2ike tydruk kivile, et puhata. ta j2i aga magama ning kui ta yles 2rkas oli ta j2lle v2ike armas tydruk, kellel olid ilusad pikad juuksed. nyyd v6is ta m2ngida igavesti nukkudega oma suures majas...

ma olen ikka yks kuradima enesearmasajta kyll,aga ma lihtsalt ei saa , mulle meeldib see kirjutis väga. ma olen ikka andekas kaaa:D aga, mind pani see lugu nutma ja siis mõtlema. et me kõik sureme yhel päeval,keegi pole surematu... elas kord yks Muinasjutt mis k6igile meeldisid. k6ik imetlesid


Kirjatükki on kommenteeritud (7) korda — loe lähemalt

Lisa enda kommentaar:

Nimi:

Eestimaiselt hea paik blogimiseks

Reede, 10. veebr. 2012., kell 09:46 - parim aeg päevast

(7) [14070] Novell

Loomisaeg 0.2688s