Muutume nostalgiliseks? väike_prints esmaspäeval, 19. dets. 2011., kell 20:51:42 Kujuta pilti, ma olen hakanud aru saama traditsiooniliste asjade väärtusest elus. Viimase nädala jooksul on neid "traditsioonilisi" juba mitmeid olnud. Kui midagi juhtub teist korda, on see juba traditsioon? Aga kui ma selle juures ise mäletan, et see oleks justkui alati nii olnud? Fakt on igal juhul see, et potentsiaali tradikaks saada on siiski ainult äärmiselt meeldivatel asjadel. Lihtne induktiivne järeldamine ütleb, et mul on olnud ütlemata tore nädal. Väikeste tumedate varjudega. Eile järjekordsel iga-aastasel kohustuslikul omaloomingulisel toiduga mängimise päeval tuli raadiost üks laul, mis tõi esile kummalisi seoseid. Aeg lendas sekundiga kõk need aastad tagasi aega, mil mul oli itkuketas. Ja oli vajadus ituketast abi otsida. Otsemaid olid kohal ka kõik toonased mälestused. Ja mis kõige hullem - ka tunded. Üks asi viis teiseni ja täna otsisin ametliku itkuketta välja. Oh-oh-hoo, nostalgialaks missugune! Tegelikult isegi hirmutav, et hetkega on tagasi mõtted, mille "parim enne" juba kaua tagasi lõplikult läbi sai. Ja see üleüldine tunne - natuke halb ja natuke hea ka ja mitmel moel kordumatu. Foon on hetkel muidugi ka ütlemata sobilik... Inimene ei ole masin, aga teatavad mehhaanilised protsessid toimuvad siiski, seda ma tahtsin öelda. Ma hakanud aru saama traditsiooniliste asjade Muutume nostalgiliseks? mitmeid olnud. Kui midagi juhtub Samast žanrist Ed Vecin: Uus aasta ennustab muutusi poliitikas, Hiljuti käis meediast läbi uud
Kodulehe tegemine paket kraft prossid ja ehted
pross Muutume nostalgiliseks?
Kujuta pilti, ma olen hakanud aru saama traditsiooniliste asjade väärtusest elus. Viimase nädala jooksul on neid "traditsioonilisi" juba mitmeid olnud. Kui midagi juhtub teist korda, on see juba traditsioon? Aga kui ma selle juures ise mäletan, et see oleks justkui alati nii olnud? Fakt on igal juhul see, et potentsiaali tradikaks saada on siiski ainult äärmiselt meeldivatel asjadel. Lihtne induktiivne järeldamine ütleb, et mul on olnud ütlemata tore nädal. Väikeste tumedate varjudega. Eile järjekordsel iga-aastasel kohustuslikul omaloomingulisel toiduga mängimise päeval tuli raadiost üks laul, mis tõi esile kummalisi seoseid. Aeg lendas sekundiga kõk need aastad tagasi aega, mil mul oli itkuketas. Ja oli vajadus ituketast abi otsida. Otsemaid olid kohal ka kõik toonased mälestused. Ja mis kõige hullem - ka tunded. Üks asi viis teiseni ja täna otsisin ametliku itkuketta välja. Oh-oh-hoo, nostalgialaks missugune! Tegelikult isegi hirmutav, et hetkega on tagasi mõtted, mille "parim enne" juba kaua tagasi lõplikult läbi sai. Ja see üleüldine tunne - natuke halb ja natuke hea ka ja mitmel moel kordumatu. Foon on hetkel muidugi ka ütlemata sobilik... Inimene ei ole masin, aga teatavad mehhaanilised protsessid toimuvad siiski, seda ma tahtsin öelda.
Ma hakanud aru saama traditsiooniliste asjade Muutume nostalgiliseks? mitmeid olnud. Kui midagi juhtub Samast žanrist
Samalt autorilt
Lisa enda kommentaar:
Neljapäev, 23. veebr. 2012., kell 07:42 - parim aeg päevast