Palamuse ekspluateerib "Kevadet."
Vallo Sinisalu neljapäeval, 29. juulil 2004., kell 18:49:35
Oskar Lutsu "Kevadet" tunneb pea iga eestlane. Raamatu laialdane tuntus ja positiivne aura on kirjanikku inspireerinud paikade jaoks tubliks turismimagnetiks.
 |
| Palamuse südames asuv veski haakub Eesti kultuuriruumist tulijatele kõige enam puntratantsu tantsimisega. |
Lapsepõlv ja kooliaastad on kultuuriuniversaalid milleta üles kasvamine on meie kultuuriruumis praktiliselt võimatu. Enamik eestlasi on koolis käinud standardprojektide järgi ehitatud paneelkoolides. Siiski assotseerub Lutsu "Kevades" kirjeldatud lugu "tõelise" rahvusliku haridusega. Kui pikkade okupatsiooniaastate vältel pakkusid loos kirjeldatud märgid võimalust nostalgitseda rahvusteemadel, siis taasiseseisvumise käigus üritati vanadele, viiekümne aasta tagustele kuvanditele taas elu sisse puhuda.
Kui jätta maaeludiskursuse ja rahvusromantika poliitiliselt ülelaetud teemad kõrvale, siis on "Kevade" edu saladuseks loo lihtne ja inimlik mõistetavus. Lihtsakoeline tegevustik on arusaadav ka põhikooli õpilastele ning karakterid enda värvikusega piisavalt äratuntavad.
Palamusest inspireeritud loo edulugu tuleneb suures osas veel ka tõsiasjast, et "Kevade" oli aastakümnete vältel põhikoolis kohustusliku kirjanduse nimistus. Vähem oluline pole ka fakt, et Arvo Kruusement lavastas 1969. aastal sama loo filmiversiooni. Peale filmi linastumist said siis needki vähesed oivikud, kes lugeda ei osanud, "Kevade" loost osa.
Vaatame tõele näkku, parve uputamise, mudalahingu pidamise, saapanööpide mahalõikamise, esimese armastuse või saunaakna puruks tulistamise stseenid oleksid võinud juhtuda ükskõik kus Eestimaa nurgas. Palamuse inimestel lihtsalt vedas, et just Oskar juhtus need kirja panema ja et tema raamatut koolis lastele süsteemselt peale suruti ning lõpuks veel et punane tsensuur lubas lahkelt kihelkonnakoolist filmi vändata.
Teele pasteeditööstus ja kohvik Lible juures on paar näidet, kuidas kirjandusteosest pärinevaid karaktereid kasutatakse ja taastoodetakse. Palamuse äride eduks. Pikas perspektiivis toob laatade, kontsertide, turismireiside ja workshoppide korraldamine aleviku elanikele tublisti tööd ja leiba. Ei maksa alahinnata, kui suur osa nende edust tuleneb aleviku nimest ja tuntud kuvandist.
Mida soovitada neile arvukatele Eestimaa küladele, alevikele, alevitele ja isegi linnadele, millega pole ühtegi kirjanduslikku lugu seotud? Ega siin polegi mingisugust raketiteadust vaja. Neil on valida kahe variandi vahel: kas vireleda ja hääbuda või luua üks jõuliselt äratuntav ja säravaid assotsiatsioone tekitav lugu, mis ei läheks ülejäänud kahvatute orjaheietustega segamini. Arhetüübid köstri, kellamehe, melanhoolikute või pisut Palamuse ekspluateerib "Kevadet." kandist. Fakt, et Oskar Luts
Kirjatükki on kommenteeritud (1) kord — loe lähemalt
Samast žanrist
| Eelmine | Järgmine | |
Samalt autorilt
Lisa enda kommentaar:
RSS