Põhjuseta puudumisel on sügavamad

Põhjuseta puudumisel on sügavamad Vello Kasemets esmaspäeval, 1. nov. 2004., kell 21:05:59 Põhjuseta puudumiste arstimine seadusemuudatuse abil ei kõrvalda sügavamal peituvaid huvipuuduse põhjuseid. Idee poolest on ju hea, et seadustes olevad hämarad alad saavad selgemad piirjooned ja Haridus- ja teadusministeerium võtab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse parandamise tõsiselt e.. Loe lähemalt kolmap., 3. nov. 04., kell 22:13 Airi Leiok Olin just selles artiklis mainitud pähe aetava faktipudru pärast enda kooliajale tagasi vaadates pööraselt kuri. Mind paneb imestama, kuidas niivõrd sotsiaalses kohas nagu kool ei arene adekvaatseid suhtlusoskuseid. Lugesin mõnda aega tagasi Robert Boltoni "Igapäevaoskusi" ja imestasin, miks mulle neidsamu elementaarseid asju koolis ei õpetatud. Mingi fakti kusagilt wikipeediast järgivaatamine võtab paarkümmend sekundit. Tõeliselt kriitilise analüüsioskuse vahedalt kättesaamine võtab rohkem aega. Siis veel, et huvitav kas õppeprogrammide koostamisel peetakse silmas ka alandlikkuse ja kuulekuse dimensiooni? Põhiaeg kogu koolist kulubki ju nendele. neljap., 4. nov. 04., kell 14:16 Olev Õud Seaduseloojad on tegelikult kooli sekundaarsetest funktsioonidest väga õieti aru saanud. Koole ongi just selleks vaja, et lapsed liiga vara tööturule ei läheks ega vanemate inimeste käest tööd ära ei võtaks. No ja siis veel tänavakuritegevuse pärssimiseks ka. Hoolimata sellest, et koolis eluga hakkamasaamiseks väga palju tarkusi ei õpetata, tuleks põhikooli aega umbes 15 aastale pi Kodulehe tegemine paket kraft prossid ja ehted pross

Põhjuseta puudumisel on sügavamad

Vello Kasemets esmaspäeval, 1. nov. 2004., kell 21:05:59

Põhjuseta puudumiste arstimine seadusemuudatuse abil ei kõrvalda sügavamal peituvaid huvipuuduse põhjuseid.

Idee poolest on ju hea, et seadustes olevad hämarad alad saavad selgemad piirjooned ja Haridus- ja teadusministeerium võtab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse parandamise tõsiselt e.. Loe lähemalt

kolmap., 3. nov. 04., kell 22:13

Airi Leiok

Olin just selles artiklis mainitud pähe aetava faktipudru pärast enda kooliajale tagasi vaadates pööraselt kuri.

Mind paneb imestama, kuidas niivõrd sotsiaalses kohas nagu kool ei arene adekvaatseid suhtlusoskuseid. Lugesin mõnda aega tagasi Robert Boltoni "Igapäevaoskusi" ja imestasin, miks mulle neidsamu elementaarseid asju koolis ei õpetatud.

Mingi fakti kusagilt wikipeediast järgivaatamine võtab paarkümmend sekundit. Tõeliselt kriitilise analüüsioskuse vahedalt kättesaamine võtab rohkem aega.

Siis veel, et huvitav kas õppeprogrammide koostamisel peetakse silmas ka alandlikkuse ja kuulekuse dimensiooni? Põhiaeg kogu koolist kulubki ju nendele.

neljap., 4. nov. 04., kell 14:16

Olev Õud

Seaduseloojad on tegelikult kooli sekundaarsetest funktsioonidest väga õieti aru saanud. Koole ongi just selleks vaja, et lapsed liiga vara tööturule ei läheks ega vanemate inimeste käest tööd ära ei võtaks. No ja siis veel tänavakuritegevuse pärssimiseks ka. Hoolimata sellest, et koolis eluga hakkamasaamiseks väga palju tarkusi ei õpetata, tuleks põhikooli aega umbes 15 aastale pikendada. See leevendaks riigis palju sotsiaalseid probleeme. Joonelt!

pühap., 14. nov. 04., kell 18:54

Erki Ubba

Alaandlikkust ja kuulekust pole koolis enam ammu ja seda ei saagi nõuda. Küll aga on kurb, et käimas on metsistumine. Lapse näkku on kirjutatud tema kodu iseloom. Karjade viisi kolatakse öösiti linnas ringi.Kas see ongi vabapidamine?Või on selline eesmärk kohe.Täiskasvanuna ei saa ma ju kõike seda rahumeeli pealt vaadata. Ja ometi on selle karjaelu õigustajaid. Vist pole need veel oma õppust kätte saanud. Ka häirib eluvõõraste targutajate jutt (selliseid on külalt palju).

Lisa enda kommentaar: