"Robert Connori päevikud" 1.2
Olid ühe suve varased hommikutunnid. Kell lähenes kiirel sammul kahele. Enamus inimesi loomulikult magasid, kuid üks naine elas läbi valu ja vaeva, selleks, et ilma näeks uus kodanik, kes kohe-kohe oli sündimas. See naine oli küllalt vana juba. Nii mõnedki mured olid jätnud oma jälje üksikute kortsude ja hallide karvade näol tema peale.
Siiski soovis see naine ülekõige laps sünnitada. Beebi oli tema jaoks esimene. Vaatamata sellele, et esimene ja vanust oli ka omajagu, ei olnud sünnitus talle väga raske.
Kõik algas kella kaheksa ajal, kell 10 oli ta juba haiglas ning nüüd ei olnud enam kaua lõpuni.
Samal ajal istus tulevane isa lähedal asuvas baaris. Ta oli toonud oma raseda naise õhtul autoga haiglasse. Nüüd elas ta naisele kaasa, kuid omamoodi. Ta ei kannatanud silmaotsaski haiglaid ja seepärast otsustas, et otsib mõne ööpäev läbi lahti oleva baari ja elab seal oma naisele kaasa.
Kuna haigla asus suures linnas, siis ei olnud ühe sellise koha otsimine raske. Kuigi ta oli juba mitu tundi baaris istunud ja joonud, oli ta siiski täiesti kaine. Seda sellepärast, et laps ja naine oli vaja tõenäoliselt juba järgmisel päeval koju tagasi sõidutada.
Ta ei istunud seal üksi kusagil nurgas, vaid oli koos kahe kauni naisega. Üks neist kandis musta värvi särki ja sama tooni seelikut. Ta oli blond ja peenike.
Teine oli brünett ja kandis musta kleiti. Ta ei olnud paksem ega lühem eelmisest.
Mees tantsis ja jõi koos nendega. See oli temale meelepärane tähistamine.
Hetkel jäi kõik veel viisakuse piiridesse. Ta jõi õlut koos kahe veetleva naisega, kellele ta oli tellinud šampanjat. Vahepeal tantsis ta nendega, kuid ei teinud midagi siivutut või ebaviisakat.
Palatis viibis peale raseda veel kaks medõe praktikanti ja ämmaemand. Nii ämmaemand ise kui ka õed võtsid tööd väga rahulikult, ei mingit kiirustamist. Võiks öelda, et kõik toimus isegi natuke räpaselt ja
lohakalt. Ämmaemand tundus olevat lausa natuke joonud. Piirituse hais käis üle pea. See oli imelik naise arvates, kes kohe lapse pidi sünnitama.
Ämmaemand nägi välja 55-60 aastane vanaema, kes kohe pensionile läheb ja kõik oma päevad viinauimas veedab. Õed olid kenad umbes 20-ne aastased noored praktikandid. Nemad nii ükskõiksed kui mammi, ei olnud. Tõenäoliselt ei olnud nad sünnituse juures palju kordi olnud, võib-olla 2-3 korda. Siiski olid nad küllaltki vaimustunud. Isegi peale mitut tundi kestnud sünnitust.
Lähedal asuvas baaris olid samal ajal asjad juba muutunud. Turske välimusega tulevane isa, kellel olid tumedad juuksed ja sinised silmad, oli baaris juba märksa lõbusamas tujus. Üks käsi asetses ühe naise
ja teine teise ümber. Vahepeal käis käsi ka mujal, näiteks kummagi põlvel. Kaugemale ta siiski seda veel ei viinud.
Endiselt nägi ta kaine välja. Ta ei saanud isegi aru, kuidas ta seda oli suutnud.
Sünnitus oli jõudmas lõpule. Mammi karjus veel viimased korrad: "Suru, suru, suru!" kui oligi kuulda kõva lapse nuttu. Kõigepealt võttis lapse oma kätte mammi, ulatades lapse lohakalt kohe õe kätte. Koos teisega läksid nad suure kausi juurde kus pesid last õrnalt.
Samal ajal otsis ema umbusaldavalt oma pilguga vastsündinut.
Kui tema pilk oli lapse leidnud, rahunes ta ja üritas lõõgastuda.
Kuigi ta oli väga väsinud ja tüdinud, võis tema näolt näha naeratust. Naeratust, mida ei anna võrrelda millegagi. Tema näol ei paistnud mitte lihtsalt õnn, see meenutas pigem õndsust.
Naeratus paistis ka kahe kauni õe näost. Neile meeldis vist last pesta. Tegelikult see oligi üks vähestest asjadest, mis sünnituse juures kahele kaunitarile usaldati. Kõik muu oli ämmaemanda ja ema teha.
Kui õed olid last natuke pesnud, võtsid nad rätiku ja kuivatasid imikut.
Kuid siis juhtus midagi imelikku, mis samas väga koomiline.
Nimelt, juba siis kui nad kahekesi last pesid, oli midagi vastsündinul paisuma hakanud. Selleks ajaks kui nad kuivatama hakkasid, oli aga midagi silmnähtavalt paisunud.
Nüüd oli juba võimatu mitte märgata seda.
Nimelt, uskuge või mitte, aga mingil põhjusel oli imiku peenis silmnähtavalt paisunud, lausa kõvastunud.
Õed olid hämmingus ja samas paanikas. Kuidas küll anda ema kätte last, kelle väikemees kõvaks on läinud? Kindlasti pakkus juhtunu neile ka omajagu nalja. Seda oli väga hästi aru saada nende vaiksest naerust, mida nad üritasid igati varjata.
Kui üks neist lapse sülle võttis, et too ema kätte viia, siis oli erektsioon üle läinud ning piinlikku hetke ei tulnud nagu alguses kardetud. Lapse ema oli ilmselgelt õnnelik kui noored õed lapse tema kätte ulatasid.
Ta võttis lapse õrnalt oma sülle. Väsimus oli kui peoga pühitud.
Samal ajal tuli värske isa koos kahe neiuga baari wc-st välja. Nende näolt paistis välja rahulolu. Nad kõndisid läbi baari, otse sellest välja, baari kõrvale pargitud autosse ning sõitsid kahe neiu juurde, kus läks pidu täies hoos edasi.
Suve hommikutunnid. Kell lähenes kiirel sammul "Robert Connori päevikud" 1.2 läbi valu ja vaeva, selleks, Samast žanrist
Samalt autorilt
Lisa enda kommentaar:
Laupäev, 11. veebr. 2012., kell 10:44 - parim aeg päevast
RSS