"Robert Connori päevikud" 1.5 Robert Connor neljapäeval, 5. augustil 2010., kell 21:58:00 1. osa 5. peatükk "Tule välja, Amanda!" kuulis sügavas unes olnud naine. Kuna ta arvas, et näeb halba und, siis ei teinud ta sellest esialgu väljagi. Kuid lause üha kordus ja kordus. Õige pea kuulis ta ka oma isa häält. "Mees kui sa surma ei taha saada, siis kao siit jalamaid minema!". Selle peale Amanda siiski ärkas. Ta vaatas öökapil olevat kella. See näitas juba 2-te. Nüüd sai ta aru, et kisa mida ta oli kuulnud, ei olnud unes... Hoopis Thomas oli tulnud teda otsima. Tema kehale tekkis hetkega kananahk. Ta ei teadnud mida teha. Naine tundis paanikat. Hetk hiljem ärkas ka laps kisa peale üles ja üritas meestega võidu karjuda. Ta võttis korraks lapse sülle, hoidis ja lohutas teda kuni see rahunes ning seejärel pani ta voodile tagasi. Amanda riietas end kiirelt ja kõndis vaikselt, endal süda sees puperdades, välja, vaatama mis toimub. Õnneks oli kõik juba läbi. Nimelt sõitis Thomas juba minema. Amanda ei imestanud selle üle, sest ta teadis, et mees ei lähe naljalt kellegile kallale. Kui, siis vaid oma naisele või juhul kui asi oli seda väärt, sest jõudu oli tal piisavalt, et peksta ükskõik kes vaeseomaks, kuid siiski teatud põhimõtted tal olid ja neile jäi ta alati kindlaks. Thomas ei tahtnud kunagi tekitada mingeid skandaale. Ka litsid, kellega ta väljas käis, olid vaid uhkustamiseks sõprade ees. Amanda tundis en
Kodulehe tegemine paket kraft prossid ja ehted
pross"Robert Connori päevikud" 1.5
1. osa 5. peatükk
"Tule välja, Amanda!" kuulis sügavas unes olnud naine.
Kuna ta arvas, et näeb halba und, siis ei teinud ta sellest esialgu väljagi. Kuid lause üha kordus ja kordus.
Õige pea kuulis ta ka oma isa häält.
"Mees kui sa surma ei taha saada, siis kao siit jalamaid minema!". Selle peale Amanda siiski ärkas. Ta vaatas öökapil olevat kella.
See näitas juba 2-te. Nüüd sai ta aru, et kisa mida ta oli kuulnud, ei olnud unes...
Hoopis Thomas oli tulnud teda otsima. Tema kehale tekkis hetkega kananahk. Ta ei teadnud mida teha. Naine tundis paanikat. Hetk hiljem ärkas ka laps kisa peale üles ja üritas meestega võidu karjuda. Ta võttis korraks lapse sülle, hoidis ja lohutas teda kuni see rahunes ning seejärel pani ta voodile tagasi. Amanda riietas end kiirelt ja kõndis vaikselt, endal süda sees puperdades, välja, vaatama mis toimub. Õnneks oli kõik juba läbi.
Nimelt sõitis Thomas juba minema. Amanda ei imestanud selle üle,
sest ta teadis, et mees ei lähe naljalt kellegile kallale. Kui, siis vaid oma naisele või juhul kui asi oli seda väärt, sest jõudu oli tal piisavalt, et peksta ükskõik kes vaeseomaks, kuid siiski teatud põhimõtted tal olid ja neile jäi ta alati kindlaks.
Thomas ei tahtnud kunagi tekitada mingeid skandaale. Ka litsid, kellega ta väljas käis, olid vaid uhkustamiseks sõprade ees.
Amanda tundis end palju rahulikumana kui Thomas oli kadunud. Nagu kivi oleks südamelt langenud.
Siiski pidi Amanda midagi ette võtma. Ta teadis, et igavesti ta sinna jääda ei või. Esiteks tuleb kindlasti Thomas uuesti teda sinna otsima, seega ei saa ta seal ennast turvaliselt tunda. Kuigi Thomas oli lahkunud, tundis ta end ka kurvana.
"Kas tõesti nii kergelt annab Thomas alla? Kas tõesti nii vähe armastab ta mind?" mõtles Amanda.
Ta teadis, et Thomas polnud teda kunagi tegelikult armastanud, kuigi Amanda oli seda alati lootnud ja soovinud. Nad olid tuttavaks saanud ühes kohalikus baaris. Thomas käis seal igal nädalavahetusel. Tihtipeale ka nädala sees. Amanda tavaliselt baarides ei käinud. Väga harva. See oli üks nendest harvadest kordadest. Amanda oli just oma eelmise kutiga lahku läinud ja otsis lohutust nüüd pudelipõhjast. Baaris aga kohtas ta Thomast.
Amandale hakkas Thomas kohe meeldima. Naine oli teda ka varem näinud ja temast palju kuulnud, kuid mitte kunagi temaga rääkinud. Õigupoolest teadsid temast midagi pea kõik linna elanikud. Ta oli kohalik elav legend. Ta oli populaarne. Teda kas vihati või armastati. Ükskõikselt ei suhtunud temasse keegi.
Peale lühikest tutvumist mindi kahekesi juba Amanda poole. Kui Amanda mõned kuud hiljem Thomasele rasedusest teatas, palus Thomas tal aborti teha. Naine aga keeldus sellest. Peale lühikest mõtlemist otsustas Thomas Amandaga kokku jääda ja laps üles kasvatada.
Nüüd tundis aga Amanda, et on jäänud ilma ainsast mehest keda kunagi armastanud on. Mis siis, et Thomas oli kohutav mees. Veel hullem oli aga see, et ta tundis, et Thomas ei hooli temast ega lapsest üldse. Ta soovis, et Thomas oleks natukenegi vaeva näinud selleks, et Amanda tagasi tema juurde läheks.
"Oleks Thomas mind vaid palunud, ma oleksin kohe läinud" mõtles ta.
Amanda!" sügavas unes olnud naine. Kuna ta "Robert Connori päevikud" 1.5 sellest esialgu väljagi. Kuid lause Samast žanrist
Samalt autorilt
Lisa enda kommentaar:
Laupäev, 11. veebr. 2012., kell 10:36 - parim aeg päevast
RSS