Võimalus ära ruuuoootsis ja vaadata siis Rootsi ..ja edasi... mis suuruselt oli suhteliselt tillukene

Rootsi ..ja edasi... Ave kolmapäeval, 21. juulil 2010., kell 20:24:42 Vahepeal oli võimalus käia ära ruuuoootsis ja vaadata siis vinget aiakujundust seal maal. Käisin sellises linnas nagu Enköping, mis suuruselt oli suhteliselt tillukene ja milles asus VIST 15 parki, kui ma õigesti mäletan. Põhimõtteliselt oli see ülimalt kaunis ja kena ja nagu selline , mis igal maastikuehitajal ja haljastajal karbi lahti võtaks ja kus iga eriala inimene peaks seemneid kotti toppima ja mida iganes tegema. Mina nii ekstaasis ei olnud kahjuks...ja minu muljed on selle tõttu suht kesised ma ütleks. Põhimõtteliselt mulle tundus vanasti, et haljastus ja maasikuehitus on ikkagi vaba looming ja sa võid siiski lasta ennast vabaks ja oma loovusel teha enamus tööd...AGA...sellel reisil olid kaasas ka siis Räpina Aianduskooli suurimad asjatundjad (siinkohal oleks sobilik mainida , et peale kooli lõppu nädalavahetuseks puhkama minnes oli kuidagi veider kohata seal oma vanu õpoetajaid), kes siis põhimõtteliselt minu ma rõhutan MINU arvates on liiga kinni mingites raamides. Ma saan aru , et värvused , taimed ise ja mis muu iganes keskkond peab olema super kokku sobitatud ja asi peab klappima...aga kõike ei saa ju teha sellisel erialal täpselt õpiku varjandis ja nii nagu on ÕIGE...mis tegelikult siis on toodab minu arust selliseid ühe käekirja ja kasti surutud lahendustega maastiku inimesi ja haljastajaid. Sellisel erialal tuleks lähtuda jah mingitest headest tavadest ja läbi aja tekkinud põhimõtetest..aga ikkagi ei ole minu arust sellel erialal olemas õiget ja valet...inimeste maitsed on erinevad Kodulehe tegemine paket kraft prossid ja ehted pross

Rootsi ..ja edasi...

Vahepeal oli võimalus käia ära ruuuoootsis ja vaadata siis vinget aiakujundust seal maal. Käisin sellises linnas nagu Enköping, mis suuruselt oli suhteliselt tillukene ja milles asus VIST 15 parki, kui ma õigesti mäletan. Põhimõtteliselt oli see ülimalt kaunis ja kena ja nagu selline , mis igal maastikuehitajal ja haljastajal karbi lahti võtaks ja kus iga eriala inimene peaks seemneid kotti toppima ja mida iganes tegema. Mina nii ekstaasis ei olnud kahjuks...ja minu muljed on selle tõttu suht kesised ma ütleks. Põhimõtteliselt mulle tundus vanasti, et haljastus ja maasikuehitus on ikkagi vaba looming ja sa võid siiski lasta ennast vabaks ja oma loovusel teha enamus tööd...AGA...sellel reisil olid kaasas ka siis Räpina Aianduskooli suurimad asjatundjad (siinkohal oleks sobilik mainida , et peale kooli lõppu nädalavahetuseks puhkama minnes oli kuidagi veider kohata seal oma vanu õpoetajaid), kes siis põhimõtteliselt minu ma rõhutan MINU arvates on liiga kinni mingites raamides. Ma saan aru , et värvused , taimed ise ja mis muu iganes keskkond peab olema super kokku sobitatud ja asi peab klappima...aga kõike ei saa ju teha sellisel erialal täpselt õpiku varjandis ja nii nagu on ÕIGE...mis tegelikult siis on toodab minu arust selliseid ühe käekirja ja kasti surutud lahendustega maastiku inimesi ja haljastajaid. Sellisel erialal tuleks lähtuda jah mingitest headest tavadest ja läbi aja tekkinud põhimõtetest..aga ikkagi ei ole minu arust sellel erialal olemas õiget ja valet...inimeste maitsed on erinevad ja võibolla mõnele meeldibki, kui tal terve aed on nõgest täis või keset peenart on siniseks värvitud hernehirmutis. Inimese enda tahe on see ja tema loovuse piiridesse surumine ja selline a´la ..et OH ISSAND MIS ASI SEE ON..võiks nagu olemata olla, eriti kui tegemist on siiski tarkade ja reaalsete asjatundjatega.
Igaljuhul jättes kõrvale selle eriala teema, mida nii ehk naa kuuleb söögi peale ja alla oli laevasõit tagasi üli super. Tutvusin ülimalt  lahedate austraalastega, kellega laeva peal meeletult kino sai. Peale mingit 3 või 4 üliodavat veini, mis nad võitnud olid käisime karaokes ja discol :D...Järgmine hommik peale pikka pidu (siiski jõudsin kajutisse mingi 6 ajal või 5 ajal. ) saatsid nad sõnumi, et on kuskil sadama lähedal baaris pohmakasse suremas ja kas ma ei tahaks nendega liituda.  Vaatamata oma jõupingutustest ei suutnud ma ennast linna vedada ja läksin hoopis õhtu poole Fredile sõjaväkke külla.

Ma ütleks , et tegelikult see sõjavägi nii jube ei olegi kui kõik räägivad...Samas , kui ise peaks olema kodutütardes 11 kuud ja suppi keetma ja sokke kuduma...ega rõõmust lakke ei hüppaks... :P


Igal juhul ma olen peale seda Rootsit pikalt mõtelnud ja ma arvan, et see valik, et minna ülimalt laialdast eriala nagu loodusturism õppima ona ainuõige valik...pluss on seda promotud mulle nii paljuu, et jääb ainult loota , et sisse saan ja peaasi , et huvitav on ja keegi seal ei ütle, et kuidas on õige või kuidas on vale.


Enihuu on reedel viljandis folk , kuhu on kindel minek...nii et vähemalt jälle tallinnast natukesekski eeemale... :) Võimalus ära ruuuoootsis ja vaadata siis Rootsi ..ja edasi... mis suuruselt oli suhteliselt tillukene

Lisa enda kommentaar:

Nimi:

Eestimaiselt hea paik blogimiseks

Reede, 10. veebr. 2012., kell 11:16 - parim aeg päevast

[373] Blogi

Loomisaeg 0.1336s