Nagu pehmelt öeldud olema. Tegu oli Sa oled hea, sa oled väga hea... palju muidugi ei käi ka,

Sa oled hea, sa oled väga hea... ahtipoiss pühapäeval, 30. okt. 2005., kell 01:22:55 Nagu eelmises arvamuses (arvustuseks või "kultuurikriitikas" oleks seda palju nimetada, kuna ei pea ennast piisavalt pädevaks hindajaks) mainisin, oli ootuste horisont tänase Saatpalu ja Kate'i plaadi esitluse suhtes kaugel ja kõrgel. Lähemale ja madalamale see kusjuures ei nihkunudki, pigem vastupidi... Seegi tunduks nagu hetkel pehmelt öeldud olema. Tegu oli ühe parima livega, mida ma viimasel ajal kuulnud (eriti palju muidugi ei käi ka, aga eelmise elamusega võrreldes enamvähem nagu öö ja päev). No tegijate nimed iseenesestki (tähestiku järjekorras Petteri Hasa, Raun Juurikas, Kate, Mihkel Metsala, väike Mälgand [kah Mihkel], Peeter Rebane, Lauri Saatpalu ja Raivo Tafenau) peaks kasvõi eraldi võttes miski kaubamärk olema või nii (nagu praegu moes on öelda). Saatpalu poolt lugude vahele loetud heliloojate lühielulood andsid kogu kontserdile nagu "läbikirjutatuse, läbikomponeerituse" mõõtme (ilmselt ka pisut sellepärast, et hääl oli sama, mida riigitelevisioonis diktoritekste ja annotatsioone lugemas kuulma harjunud) ja võimaldas publikule väikese ekskursi eesti levimuusika ajalukku. Neljateistkümnest mehest viis tegutsevad veel Jumala abiga tänapäevani ja Saatpalu jutud kohtumistest leskedega olid naljakad ja liigutavad ühtaegu. Võimalik, et ta neist kohtumistest meeste kohta ka üht-teist pikantset teada sai, aga respekti loojate ja nende pärandi vastu oli igal sammul tunda. Hoolimata sellestki, et enamuse lugudest oli arranžeerinud Petteri Hasa, kellel nende teostega seose Kodulehe tegemine paket kraft prossid ja ehted pross

Sa oled hea, sa oled väga hea...

Seegi tunduks nagu hetkel pehmelt öeldud olema. Tegu oli ühe parima livega, mida ma viimasel ajal kuulnud (eriti palju muidugi ei käi ka, aga eelmise elamusega võrreldes enamvähem nagu öö ja päev). No tegijate nimed iseenesestki (tähestiku järjekorras Petteri Hasa, Raun Juurikas, Kate, Mihkel Metsala, väike Mälgand [kah Mihkel], Peeter Rebane, Lauri Saatpalu ja Raivo Tafenau) peaks kasvõi eraldi võttes miski kaubamärk olema või nii (nagu praegu moes on öelda). Saatpalu poolt lugude vahele loetud heliloojate lühielulood andsid kogu kontserdile nagu "läbikirjutatuse, läbikomponeerituse" mõõtme (ilmselt ka pisut sellepärast, et hääl oli sama, mida riigitelevisioonis diktoritekste ja annotatsioone lugemas kuulma harjunud) ja võimaldas publikule väikese ekskursi eesti levimuusika ajalukku. Neljateistkümnest mehest viis tegutsevad veel Jumala abiga tänapäevani ja Saatpalu jutud kohtumistest leskedega olid naljakad ja liigutavad ühtaegu. Võimalik, et ta neist kohtumistest meeste kohta ka üht-teist pikantset teada sai, aga respekti loojate ja nende pärandi vastu oli igal sammul tunda. Hoolimata sellestki, et enamuse lugudest oli arranžeerinud Petteri Hasa, kellel nende teostega seoses mingit kogemust/mälestusi ei saanud olla. Kate oma tuntud armsuses (ja värskest emadusest eriliselt kaunistatuna) võinuks rohkemgi end näidata. Muusikaliselt olid minu jaoks tõelisteks avastusteks Viktor Ignatjevi "Kaevu juures" ja Priit Raigi "Tähesärk". Temast ma ei teadnud peale nime ja lähisuguluse Teet Raigiga ikka mitte midagi. Ja siis veel Ojakääru/Tungla "Rahalinn", mille näol tänapäevale mõeldes on minu arvates tegu apokalüptilise prohveteeringuga (30 aastat vana lugu ja kui teksti kuulata, siis praeguseks oleks palju nagu suuresti niimoodi läinudki) läbi nukra (või vahel pisut rõõmsama) naeratuse, ilma eshatoloogilise värvinguta. Peale kontserti meestega vesteldes jäi mulje, et sellele üllitisele võiks olla lisa oodata. Näis, kuidas elu pöörab... Loodetavasti ei tule järg lahjem... Nagu pehmelt öeldud olema. Tegu oli Sa oled hea, sa oled väga hea... palju muidugi ei käi ka,


Kirjatükki on kommenteeritud (1) kord — loe lähemalt

Lisa enda kommentaar:

Nimi:

Eestimaiselt hea paik blogimiseks

Teisipäev, 22. mai 2012., kell 15:29 - parim aeg päevast

(1) [16558] Muusikaelamus

Loomisaeg 0.0777s