Siivutu / Tanda / Raamatust Agger laupäeval, 29. märtsil 2008., kell 17:01:13 Ma olen kohutav kõiges, mis puudutab luuletusi. Aga vahel, kui ma tunnen, et pean kogu abstraktsuse endast välja saama, siis on just luuletused need, mille abil suudan kogu rämpsu ja pohhuismi endast välja pahvatada. Võib-olla polegi tegu luulega, vaid lihtsalt ritta laotud sõnadega, mis peas keerlevad, kuid paremate liigitusvõimaluste puudumisel pean ma selle mõistega leppima. Lehvikuna lahti lööb tiivad sarmikalt ahvatlev öö. Kiikab ja kiibitseb-riivab ning valla saab vooruse vöö. Virvatuled välgatavad viivuks ihast tumenevas kiresoos- kõigub ning pahvatab valla verimust sametist roos. Patuste ahvatluste kütkes miilustab litsakas Nõtkus Pilgutab ripsmeid ja jõhkrus pärisosaks saab süütus aktis. Sirutab sureliku poole Kurat maniküüritud käe- kutsub endaga tatsima valssi orgia ogaralt rabavas taktis. *** Läbi laane iidse hiie ja vaikuse hääletu kaja- raev Kõigub kaigub ammuste varjude vaev Unustatud hingede piinlev püüe Las hääbub, ehk harjub- hüüe ... ja ometi kunagi armastas uskus ulus uhmerdas ja unistas Kivimuinasjuttu riivas kivikõrges hiies. *** Üheksa linna üheksa emandat öömusta ja laanerohelist silmist välke pilduvad hõbesõrmsed emandad teemandpisara manajad valu väe kannatajad... Musta luige seljas läevad üle taeva tormi toovad kuukangast üll kannavad. Vanu legende endast loovad inimsooga hinged seovad üheksa linna üheksa emandat... Nõnda leelotas Edwin seda lugu, nii palju kui ta mäletas. "Aitab see sind," küsis poiss m
Kodulehe tegemine paket kraft prossid ja ehted
prossSiivutu / Tanda / Raamatust
Agger laupäeval, 29. märtsil 2008., kell 17:01:13
Ma olen kohutav kõiges, mis puudutab luuletusi. Aga vahel, kui ma tunnen, et pean kogu abstraktsuse endast välja saama, siis on just luuletused need, mille abil suudan kogu rämpsu ja pohhuismi endast välja pahvatada. Võib-olla polegi tegu luulega, vaid lihtsalt ritta laotud sõnadega, mis peas keerlevad, kuid paremate liigitusvõimaluste puudumisel pean ma selle mõistega leppima.
Lehvikuna lahti lööb tiivad
sarmikalt ahvatlev öö.
Kiikab ja kiibitseb-riivab
ning valla saab vooruse vöö.
Virvatuled välgatavad viivuks
ihast tumenevas kiresoos-
kõigub ning pahvatab valla
verimust sametist roos.
Patuste ahvatluste kütkes
miilustab litsakas Nõtkus
Pilgutab ripsmeid ja jõhkrus
pärisosaks saab süütus aktis.
Sirutab sureliku poole
Kurat maniküüritud käe-
kutsub endaga tatsima valssi
orgia ogaralt rabavas taktis.
***
Läbi laane iidse hiie
ja vaikuse hääletu kaja- raev
Kõigub kaigub ammuste varjude vaev
Unustatud hingede piinlev püüe
Las hääbub, ehk harjub- hüüe
... ja ometi kunagi armastas
uskus ulus uhmerdas ja unistas
Kivimuinasjuttu riivas kivikõrges hiies.
***
Üheksa linna üheksa emandat
öömusta ja laanerohelist
silmist välke pilduvad
hõbesõrmsed emandad
teemandpisara manajad
valu väe kannatajad...
Musta luige seljas läevad
üle taeva tormi toovad
kuukangast üll kannavad.
Vanu legende endast loovad
inimsooga hinged seovad
üheksa linna üheksa emandat...
Nõnda leelotas Edwin seda lugu, nii palju kui ta mäletas. "Aitab see sind," küsis poiss murelikult ja sakutas oma tumedaid juuksekahle.
Oriens raputas kahetsevalt pead: "Ei, see teeb kõik hoopis segasemaks. Ometi olen ma kindel,et tegu polnud lihtsalt unenäoga. See oli selle jaoks liiga tõeline."
Üheksa naist ja nende üheksa ratsut?" kordas Edwin mõtlikult."Aga taolisi pole ju üheski Maa dimensioonis!"
Samast žanrist
Samalt autorilt
Lisa enda kommentaar:
Teisipäev, 22. mai 2012., kell 15:41 - parim aeg päevast
RSS