Stiilipidu! Taas uus Eesti film kinodes! Raissa esmaspäeval, 25. aprillil 2005., kell 16:00:32 Paljud teist uut Eesti filmi "Stiilipidu" juba näinud on? Ja mis arvate? Ajakirjanduses on küll kostunud hääli, et film on liialt naistekas ja liialt naiivne. Mina ei nõustu ja arvan, et tegemist on taas tubli .. Loe lähemalt teisip., 26. aprillil 05., kell 10:42 Vello Kasemets Ma olen viimasel ajal lugenud paljude muidu kõrgelt hinnatud filmikriitikute sulest ohkimist, et napi eelarvega pole võimalik ülemaailmseid kuulsusloorbereid lõikavaid filme üleüldse teha. Sellisest hädaldamisest on totaalselt kopp ees. On võimalik küll. See kuidas vaatajad filmi tajuvad, sõltub hoopis rohkem sinna pandud huvitavatest mõtetest ja nende najal loodavatest assotsiatsioonidest, kui mingitest kallitest eriefektidest. Ma arvan, et plahvatuste, kümnete autode lõhkumise ja masse haaravate sõjastseenide kasutamine on tingitud tõsiasjast, et millegagi peab sisutühjust varjama - muidu paistab liig teravalt silma. Stiilipidu on ehe näide sellest, et ka ilma ühtegi autot lõhkumata, püssirohtu, võltsverd või lõhkeainet kasutamata on võimalik filme teha. Mulle meeldis filmi pehme ja südamlik stiil igal juhul väga. Ja veel, filmid on tüki maad võimsamaks meediumiks kui mingid kooliõpikud, ajalehed või kolmekümnesekundilised reklaamklipid kokku. Arvan, et kui filmitegijad hindavad sotsiaalseid väärtusi, südamlikkust, siis muutub maailm elamiseks igal juhul tüki maad paremaks paigaks. neljap., 2. juunil 05., kell 12:12 Sally Minu jaoks on alati olnud mõist
Kodulehe tegemine paket kraft prossid ja ehted
pross Stiilipidu! Taas uus Eesti film kinodes!
Raissa esmaspäeval, 25. aprillil 2005., kell 16:00:32
Paljud teist uut Eesti filmi "Stiilipidu" juba näinud on? Ja mis arvate? Ajakirjanduses on küll kostunud hääli, et film on liialt naistekas ja liialt naiivne. Mina ei nõustu ja arvan, et tegemist on taas tubli ..
Loe lähemaltteisip., 26. aprillil 05., kell 10:42
Ma olen viimasel ajal lugenud paljude muidu kõrgelt hinnatud filmikriitikute sulest ohkimist, et napi eelarvega pole võimalik ülemaailmseid kuulsusloorbereid lõikavaid filme üleüldse teha. Sellisest hädaldamisest on totaalselt kopp ees.
On võimalik küll. See kuidas vaatajad filmi tajuvad, sõltub hoopis rohkem sinna pandud huvitavatest mõtetest ja nende najal loodavatest assotsiatsioonidest, kui mingitest kallitest eriefektidest. Ma arvan, et plahvatuste, kümnete autode lõhkumise ja masse haaravate sõjastseenide kasutamine on tingitud tõsiasjast, et millegagi peab sisutühjust varjama - muidu paistab liig teravalt silma.
Stiilipidu on ehe näide sellest, et ka ilma ühtegi autot lõhkumata, püssirohtu, võltsverd või lõhkeainet kasutamata on võimalik filme teha. Mulle meeldis filmi pehme ja südamlik stiil igal juhul väga.
Ja veel, filmid on tüki maad võimsamaks meediumiks kui mingid kooliõpikud, ajalehed või kolmekümnesekundilised reklaamklipid kokku. Arvan, et kui filmitegijad hindavad sotsiaalseid väärtusi, südamlikkust, siis muutub maailm elamiseks igal juhul tüki maad paremaks paigaks.
neljap., 2. juunil 05., kell 12:12
Minu jaoks on alati olnud mõistatuseks, et miks filmitegijad peavad vägivalda, peksu ja tagaajamist niivõrd suure au sees. Miks arvatakse, et inimesed vaimustuvad kinolinalt kellegi peksmise ja tapmise vaatamisest.
Ma arvan, et vägivalda armastavad filmitegijad lähtuvad vaatajaile näkku sülitades eelkõike enda madalast laubast. Testosteroonimöllu demonstreerimine filmilinal teenib vaid filmitegijate lühiajalisi huve ja muudab pikemas perspektiivis maailma vägivaldsemaks ja tundetumaks - ühesõnaga kalgimaks paigaks kus elada.
Ma teen ettepaneku panna filmitegijatele või maaletoojatele kohustus märgistada kõik need filmid, kus kedagi lüüakse või kus on näha vägivaldset surma selgelt äratuntava erimärgistusega. Täpselt samamoodi nagu suitsupakkidel peab olema kohustuslik hoiatuskiri - näiteks: "See film sisaldab peksu ja vägivaldseid surmi, mille vaatamine muudab maailma kalgimaks ja vägivaldsemaks."
Seejärel saaksid vaatajad koonduda ja nendele filmidele üheskoos boikotte korraldada. Boikottide tagajärjel kogevad filmitegijad otsest rahalist survet vägivalda mitte näidata ja ei pane seda edaspidi filmidesse sisse. Olen kindel, et selle peale muutub maailm elamise jaoks märksa sõbralikumaks ja rahulikumaks paigaks!
pühap., 26. juunil 05., kell 12:27
Mõtlesin just endamisi, et mis teeb mõnest filmist väärtfilmi ja jätab teistele lihtlabase kommertssildi. Vaatasin teisipäeval Eesti televisioonis väärtfilmiks tituleeritud Austria ja Saksa tegijate poolt tehtud filmi "Pärijad."
Selle vaatamise järel mõlkusid mitmeks päevaks päris vastandlikud mõtted. See oli siis film, mis pani mõtlema - selles oli idee sees. Filmi loojatel oli vaatajatele midagi öelda.
Lisa enda kommentaar:
Pühapäev, 12. veebr. 2012., kell 07:17 - parim aeg päevast