Ehitati 14. sajandil ja on täna Tartus taasavati Jaani kirik tavapäraselt on põletatud savist skulptuure

Tartus taasavati Jaani kirik Herman Haak neljapäeval, 30. juunil 2005., kell 14:10:27 Eile avati Tartus renoveeritud Jaani kirik. Peale 60 aastat varemetes lagunemist võetakse kirik uuenenult taas kontserdisaali ja pühakojana kasutusse. Jaani kirik ehitati algselt 14. sajandil ja on täna tähelepanuväärne just tänu rohketele kõrge kunstilise tasemega terrakotaskulptuuridele. Kui tavapäraselt on põletatud savist skulptuure valmistatud ikka negatiivvormiga, sest see on seeriatootmiseks lihtsam, siis Tartu Jaani kiriku savikujukesed olid enne ahjus põletamist kõik ükshaaval käsitsi pehmetest saviplönnidest välja lõigatud. Just käsitöö osakaal muudabki kõik kujud tähelepanuväärselt unikaalseteks - ka iseseisvalt kaalu omavateks kunstiobjektideks. Taasavatud ajaloo- ja arhitektuurimälestise taastamiseks kulutatud rahast üle poole - 66 miljonit tuli riigi ja Tartu linna rahakotist. Viimane asjaolu tõstab teravalt üles just Jaani kiriku funktsioonide määratlemise. Riigi ja kiriku lahususe põhimõttest lähtuvalt peaks kiriku rahastamine olema kiriku enda mure. Kui taastamist rahastati just ajaloolistest ja arhitektuurilise väärtuse säilitamise seisukohtadest lähtuvalt, siis tuleks seda objekti ka vastavalt kohelda. Tundus, et remondiks raha andud riigitegelased ei olnud eriti riigi ja usu lahususe põhimõtete üle arutlema vaevunud. Eile õhtustest uudistesaadetest nähtud kaadrid sellest kuidas tuntud rahvaasemikud mustakuuemehe käest hardas alandlikkuses armulauaveini jõid, tõid mõttesse igal juhul väga vastandlikke assotsiatsioone. Ühte neist iseloomustab ehk kõ Kodulehe tegemine paket kraft prossid ja ehted pross

Tartus taasavati Jaani kirik

Jaani kirik ehitati algselt 14. sajandil ja on täna tähelepanuväärne just tänu rohketele kõrge kunstilise tasemega terrakotaskulptuuridele. Kui tavapäraselt on põletatud savist skulptuure valmistatud ikka negatiivvormiga, sest see on seeriatootmiseks lihtsam, siis Tartu Jaani kiriku savikujukesed olid enne ahjus põletamist kõik ükshaaval käsitsi pehmetest saviplönnidest välja lõigatud. Just käsitöö osakaal muudabki kõik kujud tähelepanuväärselt unikaalseteks - ka iseseisvalt kaalu omavateks kunstiobjektideks.

Taasavatud ajaloo- ja arhitektuurimälestise taastamiseks kulutatud rahast üle poole - 66 miljonit tuli riigi ja Tartu linna rahakotist. Viimane asjaolu tõstab teravalt üles just Jaani kiriku funktsioonide määratlemise. Riigi ja kiriku lahususe põhimõttest lähtuvalt peaks kiriku rahastamine olema kiriku enda mure. Kui taastamist rahastati just ajaloolistest ja arhitektuurilise väärtuse säilitamise seisukohtadest lähtuvalt, siis tuleks seda objekti ka vastavalt kohelda.

Tundus, et remondiks raha andud riigitegelased ei olnud eriti riigi ja usu lahususe põhimõtete üle arutlema vaevunud. Eile õhtustest uudistesaadetest nähtud kaadrid sellest kuidas tuntud rahvaasemikud mustakuuemehe käest hardas alandlikkuses armulauaveini jõid, tõid mõttesse igal juhul väga vastandlikke assotsiatsioone. Ühte neist iseloomustab ehk kõige väljendusrikkamalt metafoor koerast, kes lakub saba jalge vahele tõmmates peale seitsme(saja) aasta pikkust piitsasaamist enda piitsutaja kätt, selle asemel et see otsustavalt otsast hammustada. Ehitati 14. sajandil ja on täna Tartus taasavati Jaani kirik tavapäraselt on põletatud savist skulptuure


Kirjatükki on kommenteeritud (2) korda — loe lähemalt

Lisa enda kommentaar:

Nimi:

Eestimaiselt hea paik blogimiseks

Laupäev, 11. veebr. 2012., kell 10:49 - parim aeg päevast

(2) [9129] Kultuuriuudis

Loomisaeg 0.1589s