Teadmised ei tähenda innovatsiooni Toomas Tõeleid reedel, 18. juunil 2004., kell 19:14:24 Viimasel ajal on palju räägitud teadmistepõhise majanduse fööniksilaadsest tõusust. Käibele on lastud särav illusioon sellest, kuidas haridusele suuremate rahaeraldiste kaudu saame investeeringud mustmiljonkordselt tagasi ja võime juba paari aasta pärast kullameres supelda. Käibel on hästi palju sõnamänge hariduse ja harituse erinevuste üle polemiseerimiseks. Kõige tavalisemad postulaadid on, et need on kaks täiesti erinevat asja. Tõenäoliselt ei tohiks esimene komponent - hariduse mõiste eriti vastakaid kujutelmi tekitada. Sootuks teine lugu on aga haritusega. Seda mõistetakse umbes samamoodi sajal erineval moel kui näiteks ütlust "tal on hea süda." Kõige tavalisemalt tuleb nende kahe võrdlusest välja, et harituse näol ei ole tegemist mitte formaalsete, vaid sisuliste teadmistega. Tõenäoliselt nõustuvad paljud lugejad, et sellised arhetüübid nagu rullnokk, jõmm, Kaval Ants või mõni muu ühiselu reegleid äärmise loomingulisusega võttev tegelane ei saa olla eriti haritud. Seda isegi siis kui neil on näiteks bakalaureusediplom tagataskust ette näidata. Jajahh, kuidas nad küll selle said? Kas inimesed kes ei käitu ega mõtle täpselt nagu meie saavad ikka olla haritud? Peida enda rassisimi kuidas tahad - kui nad ikka ei mõtle nagu meie ei saa nad ikka kuidagi eriti haritud olla. Haritus hõlmab seega siis üsna ideoloogilist "meie teadmisi jagavat" tähendusvälja. Hariduse funktsioonide üle arutlemine ei ole selle kirjatüki peamiseks tuumaks. Küll aga tasub m
Kodulehe tegemine paket kraft prossid ja ehted
prossTeadmised ei tähenda innovatsiooni
Viimasel ajal on palju räägitud teadmistepõhise majanduse fööniksilaadsest tõusust. Käibele on lastud särav illusioon sellest, kuidas haridusele suuremate rahaeraldiste kaudu saame investeeringud mustmiljonkordselt tagasi ja võime juba paari aasta pärast kullameres supelda.
Käibel on hästi palju sõnamänge hariduse ja harituse erinevuste üle polemiseerimiseks. Kõige tavalisemad postulaadid on, et need on kaks täiesti erinevat asja. Tõenäoliselt ei tohiks esimene komponent - hariduse mõiste eriti vastakaid kujutelmi tekitada.
Sootuks teine lugu on aga haritusega. Seda mõistetakse umbes samamoodi sajal erineval moel kui näiteks ütlust "tal on hea süda." Kõige tavalisemalt tuleb nende kahe võrdlusest välja, et harituse näol ei ole tegemist mitte formaalsete, vaid sisuliste teadmistega.
Tõenäoliselt nõustuvad paljud lugejad, et sellised arhetüübid nagu rullnokk, jõmm, Kaval Ants või mõni muu ühiselu reegleid äärmise loomingulisusega võttev tegelane ei saa olla eriti haritud. Seda isegi siis kui neil on näiteks bakalaureusediplom tagataskust ette näidata. Jajahh, kuidas nad küll selle said?
Kas inimesed kes ei käitu ega mõtle täpselt nagu meie saavad ikka olla haritud? Peida enda rassisimi kuidas tahad - kui nad ikka ei mõtle nagu meie ei saa nad ikka kuidagi eriti haritud olla. Haritus hõlmab seega siis üsna ideoloogilist "meie teadmisi jagavat" tähendusvälja.
Hariduse funktsioonide üle arutlemine ei ole selle kirjatüki peamiseks tuumaks. Küll aga tasub mainida, et haridusinstitutsioonid on noortele peamiseks sotsiaalsete väärtuste õppimise kohaks. Ühiste sotsiaalsete väärtuste jagamine tekitab aga samal ajal nähtamatuid niite, mis pärsivad nende samade väärtuste vastu üles astumist.
Tegelikkuses on haridusasutused üsna konservatiivsed paigad. Vaadelge või neis töötavaid õpetajaid ja õppejõude. Elust võõrdunud, kuiva kanoonilist raamatutarkust õpetavad mentorid külvavad suurel hulgal konformismi. Stabiilsetel aegadel on see ju ühiskonna kooshoidmiseks väga "kasutuskõlblik" liim, kuidas aga muutuvas ajas?
Naastes kirjutise põhiteema juurde, siis paraku ei pruugi pelgast raamatutarkusest suuremat innovatsioonimootorit tulla. Leiutamine sisaldab endas siiski asjade teisiti, uut moodi tegemist. Konservatiivseid klassikuid kummardades on aga väga raske imekspandavate hiigelleiutisteni jõuda.
Alustades praegusel hetkel maailmamajanduses "nõutavate" ja "kuumade" alade arendamist, jääme paraku samamoodi järellohisejateks kui 1999/2000 aastal tehnoloogiaturul laineid löönud ideid jäljendades. Ehk on aeg leida päris oma nish, mille arendamine ei oleks pelgalt suurte ja edukate teadusriikide sabas sörkimine, vaid järjepidev enda rahvuslike teaduste toetamine? Küll siis jõuab innovatiivne õnn ka meie õuele.
Hästi sõnamänge hariduse ja harituse erinevuste Teadmised ei tähenda innovatsiooni kaks täiesti erinevat asja. Tõenäoliselt Samast žanrist
Samalt autorilt
Lisa enda kommentaar:
Kolmapäev, 23. mai 2012., kell 17:15 - parim aeg päevast
RSS