Tiibetist Teherani
Kapten Hunt teisipäeval, 20. märtsil 2007., kell 06:26:19
See siin oli ühe pika reisi lugu, mis algas 10. märtsil 2007 ja lõppes 26. juulil 2007. Hiina-Tiibet-Nepal-India-Bhutan-India-Bangladesh-India- Pakistan-Afganistan-Iraan ja sealt Armeenia ja Gruusia kaudu koju.
Raamat on müügil! "Ehh, Uhhuduur" Tänan siinkohal ennekõike Heidit Kaio, kes aitas hea idee ellu viia ja nägi meiega kõvasti vaeva! Koondasime raamatusse ni.. Loe lähemaltesmasp., 26. märtsil 07., kell 10:32
Teet
Ehh mehed, jõudu teile sääl maailma katusel! Eestimaa on kevadel küll kaunis, aga sellist avarust, agu kirjeldet Hassani hinges, on siin soisel maal siiski vähe. Looduse avarusest rääkimata.
Nael kummi!
kolmap., 28. märtsil 07., kell 11:30
Raissa
kirjuta ikka iga sissekanne eraldi blogi, pikapeale on kergem jälgida, uuest sissekandest annab märku vastav märge esilehel ja lisaks saavad huvilised iga sissekande juurde oma poolehoidvaid märkusi või küsimusi lisada. ja pilte saad ka iga sissekande juurde panna kui teil neid jooksvalt tekkima peaks. edu!!! on hetki, kus tahaks ka kuskil teises otsas olla, hetkel saab seda teha siis vaid mõttejõu tiivul.
kolmap., 4. aprillil 07., kell 15:40
If
Tere rännumehed! Oleme hinges & vaimus teiega. Ootame uusi blogistamisei.
Myygiosakond
neljap., 12. aprillil 07., kell 10:34
Sigrid
Tervitused Muuga külatänavalt! Ja jõudu jaksu ning pärituult. Ja kadedakstegevalt huvitavat seiklust ning palju internetipunkte, et ka kodusemad inimesed sellest kõigest osa saaks!
Siku Treblaga
reedel, 13. aprillil 07., kell 12:19
Reena
Ahhoi Hannes ja Kristajan! Lahedat reisi Teile kõigile soovides
ja ootan huviga uusi kirjutisi!
kolmap., 18. aprillil 07., kell 09:59
Õpilane Kiir
Tead, su muljed ajavad endale ka isu peale kunagi seal ära käia. Aga kuna mulle on mu päästerõngas liiga kallis, siis üritan mõne muu variandi kui jalgratta leida.teisip., 24. aprillil 07., kell 13:42
Rein
Reis ja kogu teie ettevõtmine on muljetavaldav ja meeletult kadedust tekitav, eriti kui olen ise tundnud samu emotsioone aga tunduvalt lähemal ja väiksemate mastaapide puhul, samuti rattamatkadel. Edu ja väntamisejõudu teile.)
teisip., 24. aprillil 07., kell 18:45
didiji
no sa oled ikka t2iesti andekas sulesepp! kohati ma naeran yle terve internetipunkti! "Kui Tallinna närvilised autojuhid suuremas koguses siia lahti lasta, läheksid nad kõik päevaga hulluks."-kujutledes ennast sinna liiklusesse, ei tuleks mul iial midagi nii andekat keelele! kus te peatusite seal freak streetil? kui ma j2rgmine kord sinna sattun, tulevad kymned inimesed mulle ytlema, et nyyd on nad peale minu veel teisigi eestlasi n2inud ;) (nii v6ib eestimaa veel kohalike hulgas tuntuks saada ja ehk l6puks meeldegi j22da) reedel, 4. mail 07., kell 00:08
Liivuka
Nndest jutukestest on saanud minu igaõhtune öökapiraamat.Kui midagi uut pole ,loen vanad kirjad 3 korda läbi.Imelikke emotsioone tekitab,vahel on uu kõrvuni siis tuleb jälle klomp kurku.See tähendab ..et tahaks ka sinna kuhugi.Hoian teile pöialt ja naudin iga rida ka edaspidi.Nael kummi ja putukas silma....Pagan,ikka väga hästi kirjutatud!!!neljap., 10. mail 07., kell 23:39
Helen S.
Mis ma siin ikka väga oskan kommenteerida, kui edu teile kõigile Romantikalt! Loeme huviga sinu ränduripäevikut (vähemalt mina teen seda 100%) ja imetleme teid kõiki sellise teekonna ettevõtmise eest. Üritan ikka kasvõi korra päevas vaadata siia lehele, et äkki on miskit uut juba kirjas :-) Jaksu ja tervist (rattakummidele ka vähem auke)! kolmap., 16. mail 07., kell 21:51
jott
Maha vanad ja kulund uhhuduurnikud, kel midagi kobiseda pole ja kelle plogi on lage kui Alar Siku nägu ilma suitsuta, elagu Kapten Hunt, kes ristirahvast jätkuvalt kirjasõnaga rõõmustab!pühap., 1. juulil 07., kell 17:04
Kalli P.
Vrrr, esimesest kirjatükist kuni tänaseni silme ette manatud pildid võtavad õlgu võdistama - sugugi mitte õudusest, vaid tekkivast rännukihust ning tahtmisest kogeda taaskord minemise, olemise, tulemise tunnet. Nii pikka teekonda vast ei tule mul kunagi ette võtta - selleks jääb puudu tööandjavabast ajast, arvatavasti nii mõistvaks ei osutu ka minu pere ning pole kindel, kas ma ka ise tahaks. Kuid septembris eesolev 3. nädalane Gruusia rattamatk peaks andma ka mulle teatava rahulolu ja eemalt vaatamise võimaluse. Teile kõigile parajas koguses toredaid ebamugavusi, eneseleidmisi ja turvalist naasmist.teisip., 17. juulil 07., kell 18:59
tütreke
Suured tänud! :) Lugemisest tulenev naer ja rõõm ei saanud mitte vaid igavate tööpäevade täiteks (kuigi tunnistan, olen parajal hulgal ehmatanud kaaskolleege valju turtsatusega suvalisel hetkel) vaid igaõhtuseks kontrollimiseks, ega midagi uut pole lisandunud, mida lugeda saaks. Iseenesest on nukker, et blogi lõppema hakkab. Aga kõik hea saab ükskord otsa.
Tore on see, et olete kodu poole teel - me kõik juba ootame teid väga!
teisip., 22. jaan. 08., kell 18:25
Liisu
Oskan ainult öelda, et VÄGA LAHE! Jätkake samas vaimus, sest te süstime oma positiivsust ja reisimishimu teistessegi.neljap., 17. aprillil 08., kell 09:09
karin
Magamata öö on selja taga, aga üleeile õhtul soetatud raamat on läbi! Ma ei mäleta, millal üksi kodus olles niimoodi üksipäini lõkerdades südamest naersin! Telekast saateid vaadates tekkisid omad sümpatiad rännumeeste seas, raamatu põhjal olen Kristjani fänn:) Praegu kirjutadeski on naer näos. Tandoor alias Toilet-Duck, eksiilvalitsuse plaanid eesti panga varade peidukoha äratundmiseks, läbiva kohustusliku kavana klotside vaatamised, peene maitsega tee, mis keedetud sõnnikulõkke kohal, superkirjeldus telgi paigaldamisest jnejne. Aitähhh ja edu ettevõtmistes!Lisa enda kommentaar:
RSS