Lääneliku kuuluvates riikides kõige suuremaks sõltuvuspaheks. Tõrva hingamine on tervisele kahjulik on inimeste elule ohtlik.

Tõrva hingamine on tervisele kahjulik Toomas Tõeleid teisipäeval, 18. jaan. 2005., kell 14:37:58 Autor hirmutab sõltuvusorjuses olijaid kurjalt kõrge suremusstatistikaga ja viitab, et tervis ning pikem eluiga on igaühe enda kätes. Suitsetamine on lääneliku kultuuriareaali kuuluvates riikides kõige suuremaks sõltuvuspaheks. Tubakafirmade suurtel kasumitel on ka varjukülg - tõrva sissehingamine on inimeste elule ohtlik. Kanada vähihaiguste assotsiatsiooni andmetel on kopsuvähk tõeline tapja - 87% kopsuvähi diagnoosiga haigeid sureb viie aasta jooksul. Pisut julgustavamana võiks kõlada, et sellesse tapjatõppe haigestumine või sellest pääsemine sõltub eestkätt eluviisidest - 85% kopsuvähi juhtudest on põhjustatud suitsetamisest. Kinnitust tõsiasjale, et kopsuvähki haigestumine sõltub kõige enam suitsusõltuvusest, annab ka ajalooline meditsiinistatistika. Saksamaalt pärinevad andmed viitavad, et 1852. aastal oli sakslaste kopsuvähki haigestumise risk vaid 0,3%. Saja aasta jooksul oli haigestumise risk tõusnud enam kui kaheksateist! korda ulatudes 1952. aastal 5,66%. Viimane poolsajand näitab haigestumise riski edasist tõusu. 2003. aastal oli kanadalaste kopsuvähki haigestumise risk 8,33%, mis moodustas ühtlasi ka 30% kõigist diagnoositud vähihaigustest. Tõrva sissehingamise kahjulikkuse kohta netist Eesti kohta käivat statistikat kahjuks silma ei hakanud. Loodan, et ei üldista ülemäära, kui arvan, et enamik suhtarve on Kanadas, Saksamaal või Eestis sarnased. Eesti riigieelarvesse pidi 2004. aastal laekuma 980 miljonit krooni tubakaaktsii Kodulehe tegemine paket kraft prossid ja ehted pross

Tõrva hingamine on tervisele kahjulik

Suitsetamine on lääneliku kultuuriareaali kuuluvates riikides kõige suuremaks sõltuvuspaheks. Tubakafirmade suurtel kasumitel on ka varjukülg - tõrva sissehingamine on inimeste elule ohtlik.

Kanada vähihaiguste assotsiatsiooni andmetel on kopsuvähk tõeline tapja - 87% kopsuvähi diagnoosiga haigeid sureb viie aasta jooksul. Pisut julgustavamana võiks kõlada, et sellesse tapjatõppe haigestumine või sellest pääsemine sõltub eestkätt eluviisidest - 85% kopsuvähi juhtudest on põhjustatud suitsetamisest.

Kinnitust tõsiasjale, et kopsuvähki haigestumine sõltub kõige enam suitsusõltuvusest, annab ka ajalooline meditsiinistatistika. Saksamaalt pärinevad andmed viitavad, et 1852. aastal oli sakslaste kopsuvähki haigestumise risk vaid 0,3%. Saja aasta jooksul oli haigestumise risk tõusnud enam kui kaheksateist! korda ulatudes 1952. aastal 5,66%.

Viimane poolsajand näitab haigestumise riski edasist tõusu. 2003. aastal oli kanadalaste kopsuvähki haigestumise risk 8,33%, mis moodustas ühtlasi ka 30% kõigist diagnoositud vähihaigustest.

Tõrva sissehingamise kahjulikkuse kohta netist Eesti kohta käivat statistikat kahjuks silma ei hakanud. Loodan, et ei üldista ülemäära, kui arvan, et enamik suhtarve on Kanadas, Saksamaal või Eestis sarnased.

Eesti riigieelarvesse pidi 2004. aastal laekuma 980 miljonit krooni tubakaaktsiisi. Arvata on, et tervisekahjustused massilisest tõrva sissehingamisest ja nende ravimine olid tublisti kulukamad. Iseasi, kas mõttetult varajasi surmi saab üleüldse rahas mõõta. Lääneliku kuuluvates riikides kõige suuremaks sõltuvuspaheks. Tõrva hingamine on tervisele kahjulik on inimeste elule ohtlik.


Kirjatükki on kommenteeritud (4) korda — loe lähemalt

Lisa enda kommentaar:

Nimi:

Eestimaiselt hea paik blogimiseks

Laupäev, 11. veebr. 2012., kell 11:58 - parim aeg päevast

(4) [14475] Arvamusrubriik

Loomisaeg 0.1228s