Tupsu lugu jätkub... Piret laupäeval, 16. jaan. 2010., kell 20:00:03 Siin pildil olen ma umbes kuu aega vana ja olen Rannapungerja jõe ääres kalastamas. Jah, kuulsite õigesti- kalal. Kuigi tegelikult, kui nüüd päris aus olla, siis hoopis pererahvas sõitis kalale ja võtsid mind kaasa, kuna minule oli raske lapsehoidjat leida(sõin ju siis veel 4 korda päevas lutist). Küll ikka inimestel olid naljakad näod peas kui mind nägid Neti jalutusrihma otsas! Ega ma kuskile ära poleks jooksnud aga kuna inimesi oli seal palju, kes puhkamas ja grillimas, kes kala püüdmas, siis pidas perenaine targemaks mind rihma otsa kinnitada. Korra juba käisin võõraste juures kolamas, neile tegi ikka hirmsasti nalja. Nojahh, minu tubane elu lõppes kuna, õues juba kevad, sain päev läbi väljas toimetada ja ööseks pandi mind- kujutage ette- lammastega ühte lauta kinni! Ei saanud ikka üldse aru, miks ma enam tuppa ei tohtinud. Äkki sellepärast, et ma püüdsin pidevalt perenaise voodisse pissile käia? Ma arvan, et selles oligi asi. Aga muidu oli õues ikka tore, sai vabalt ringi jalutada, koos Netiga ringi joosta, Neti ees ja mina järel. Ja kuna rohi veel eriti hooga kasvama polnud hakanud, siis maitsesin perenaise peenralt alles tärganud nartsisse, päris head olid. Perenaisele muidugi ei meeldinud. Ahh, igasugu pättust sai tehtud, paras mürsik ikka olin. Järgneb... Olen umbes kuu aega vana ja Tupsu lugu jätkub... Kuigi tegelikult, kui nüüd päris Samast žanrist mina: ....., Tühi olen, nagu sidrun. tühjakspigistatud sidrun. ja asi pole selles, et ma ole
Kodulehe tegemine paket kraft prossid ja ehted
pross Tupsu lugu jätkub...
Piret laupäeval, 16. jaan. 2010., kell 20:00:03
Siin pildil olen ma umbes kuu aega vana ja olen Rannapungerja jõe ääres kalastamas. Jah, kuulsite õigesti- kalal. Kuigi tegelikult, kui nüüd päris aus olla, siis hoopis pererahvas sõitis kalale ja võtsid mind kaasa, kuna minule oli raske lapsehoidjat leida(sõin ju siis veel 4 korda päevas lutist). Küll ikka inimestel olid naljakad näod peas kui mind nägid Neti jalutusrihma otsas! Ega ma kuskile ära poleks jooksnud aga kuna inimesi oli seal palju, kes puhkamas ja grillimas, kes kala püüdmas, siis pidas perenaine targemaks mind rihma otsa kinnitada. Korra juba käisin võõraste juures kolamas, neile tegi ikka hirmsasti nalja.
Nojahh, minu tubane elu lõppes kuna, õues juba kevad, sain päev läbi väljas toimetada ja ööseks pandi mind- kujutage ette- lammastega ühte lauta kinni! Ei saanud ikka üldse aru, miks ma enam tuppa ei tohtinud. Äkki sellepärast, et ma püüdsin pidevalt perenaise voodisse pissile käia? Ma arvan, et selles oligi asi.
Aga muidu oli õues ikka tore, sai vabalt ringi jalutada, koos Netiga ringi joosta, Neti ees ja mina järel. Ja kuna rohi veel eriti hooga kasvama polnud hakanud, siis maitsesin perenaise peenralt alles tärganud nartsisse, päris head olid. Perenaisele muidugi ei meeldinud. Ahh, igasugu pättust sai tehtud, paras mürsik ikka olin.
Järgneb...
Olen umbes kuu aega vana ja Tupsu lugu jätkub... Kuigi tegelikult, kui nüüd päris Samast žanrist
Samalt autorilt
Lisa enda kommentaar:
Kolmapäev, 23. mai 2012., kell 17:35 - parim aeg päevast