Alati isegi siis kui tal tuleb aga järele mõeldes selgub et alati on valik... surma vahel valida (annaks jumal

aga järele mõeldes selgub et alati on valik... Godelina pühapäeval, 18. sept. 2011., kell 20:04:51 Mõtlesin taas elu üle järele...eriti pärast ühte filmi mida eile õhtul vaatasin...üks teema, mille kohta juba üsnagi ammu järelduse tegin, kerkis ka emaga vesteldes üles ja me arutasime...ning jõudsime kokkuvõttele, et inimesel on alati valik. Inimesel on alati valik, isegi siis kui tal tuleb valida kahe halva vahel. Isegi kui tuleks elu ja surma vahel valida (annaks jumal et seda kellelgi ei juhtuks) ning inimene surma läheks, oleks seegi valik...    Niisiis kui inimesel on alati valik, miks ta tihti vigu teeb, hoolimatult käitub või julmust ilmutab? Vastus on tegelikult üsna lihtne...vahest nõuab valik palju energiat, vaimujõudu ning pingutust ja inimesel pole lihtsalt ressursse et seda valida. Ta valib kergema vastupanutee, milleks ongi pahatihti julmus või loll käitumine. Võib teha järelduse et vaevalised valikud näitavad vaimujõudu...aga mina lisaksin et kui see tee on valitud ebateadlikult siis võib see ka samahästi idiootsust tähendada.    Arvan, et selline loogika aitab "halbu" inimesi uues valguses vaadelda...aga siiski...kui inimesel oli väga raske lapsepõlv või on ta elanud üle trauma, siis on tal raske oma emotsioone talitseda ja ta võib olla üsnagi julm. Igatahes tunnen ma siiski selliste inimeste suhtes kaastunnet, olgugi et ka neil on valik...Peaks mainima et mu kaastunne sunnib mind pahatihti filmide ja romaanide negatiivsetele tegelastele kaasa elama...vaat et rohkemgi kui positiivsetele tegelastele. Mäletan Kodulehe tegemine paket kraft prossid ja ehted pross

aga järele mõeldes selgub et alati on valik...

Inimesel on alati valik, isegi siis kui tal tuleb valida kahe halva vahel. Isegi kui tuleks elu ja surma vahel valida (annaks jumal et seda kellelgi ei juhtuks) ning inimene surma läheks, oleks seegi valik...
   Niisiis kui inimesel on alati valik, miks ta tihti vigu teeb, hoolimatult käitub või julmust ilmutab? Vastus on tegelikult üsna lihtne...vahest nõuab valik palju energiat, vaimujõudu ning pingutust ja inimesel pole lihtsalt ressursse et seda valida. Ta valib kergema vastupanutee, milleks ongi pahatihti julmus või loll käitumine. Võib teha järelduse et vaevalised valikud näitavad vaimujõudu...aga mina lisaksin et kui see tee on valitud ebateadlikult siis võib see ka samahästi idiootsust tähendada.
   Arvan, et selline loogika aitab "halbu" inimesi uues valguses vaadelda...aga siiski...kui inimesel oli väga raske lapsepõlv või on ta elanud üle trauma, siis on tal raske oma emotsioone talitseda ja ta võib olla üsnagi julm. Igatahes tunnen ma siiski selliste inimeste suhtes kaastunnet, olgugi et ka neil on valik...Peaks mainima et mu kaastunne sunnib mind pahatihti filmide ja romaanide negatiivsetele tegelastele kaasa elama...vaat et rohkemgi kui positiivsetele tegelastele. Mäletan Robert Stendhali raamat "Punane ja must"...olin sellest vaimustuses. Kõik ütlesid et peategelane Julien on julm aga mulle oli ta äärmiselt sümpaatne. Tal oli raske lapsepõlv ja isegi omas julmuses oli ta nii siiras...pealekauba polnud ta läbinisti negatiivne. Temast oleks õige "hooldusega" veel korraliku inimese saanud. Mäletan, et ütlesin emale "tead kui arukas, kaval naine olex Julieni oma käpa alla saanud, oleks ta teda end veel armastama ja jumaldama pannud." Igatahes mul oli Julienist äärmiselt kahju..ohh selline vaene naiivne armsake oli.
   Alati isegi siis kui tal tuleb aga järele mõeldes selgub et alati on valik... surma vahel valida (annaks jumal

Lisa enda kommentaar:

Nimi:

Eestimaiselt hea paik blogimiseks

Kolmapäev, 23. mai 2012., kell 18:09 - parim aeg päevast

[378] Blogi

Loomisaeg 0.0662s