imelik olen vist. käed värisevad hullult. kas hommikune kruusitäis kohvi või hirm? mulle tundub vahel, et ma pole vaimselt päris terve. ma mõtlen asjade peale, mis mind endast ..
laup., 3. okt. 09., kell 15:15
Neil hetkedel, ma ei tea kuidas sinuga on, aga ürita leida midagi, mis sind rahustab. Midagi ohutut. Näiteks muusika, midagi, mis sulle kindlasti meeldib.
Kui oleme närvilised ja pole leidnud enda mõtetele õiget väljundit (usu, juhtub ka minuga) siis üritame leida pigem midagi sellist mis meile haiget teeks kui teistele neid asju välja näidata. Asja iva aga on see, et lõputult ei saa asju endas hoida. Jagamine on hea.
Tugev olemine on illusioon, on tihti hetki kus mõtleme, et oleme tugevad, sest saame ise hakkama, sest keelame endal muresid, mõtteid teistega jagada, et teeme neile sellega teene. Tegelikult aga, jagamine ongi tugevus... muidugi ei tähenda see seda, et peaks nüüd kõigile laterdama minema, et kuidas mina end tunnen, aga kui sul on mõni väga hea sõber, siis temale enda hingeseisundi pihtimine või mõtetest jutustamine on tegelikult näide tugevusest. See ei tee sind nõrgemaks, pigem just julgemaks, sa julged näidata iseend ja selles on tugevust. Siis, kui me end varjata ei ürita.
Ja kui tunnedki end nõrgana, siis kasuta seda reeglit, ainult üks õhtu, lase endast välja kõik need muremõtted mis peas tiirlevad. Kui tunned et se eo nvajalik, siis see ongi vajalik... aga järgmine päev... proovi jätkata kergema tundega... ilma nende mõteteta... olen kindel et peas sünnivad juba uued.
Ja üldiselt, õnn peitub väikestes momentides... hetkedes. Nagu see, kui hommikul ärgates päike paistab, või kuidas tuul nägu paitab... "rosinates"... edu sulle nende leidmisel... ära kurvasta, elu on liiga lühike selleks, aga ära ka endale kunagi keela olla kurb kui on vajadus!
teisip., 20. okt. 09., kell 17:26
Jaa. Täiesti. Ma leian end sageli mõtlemast asjadele, milledele
ma mõtlema ei peaks.
Ma leian end voodis värisemast, mõtlemas, et kas see on kohv
või hirm homse või tuleviku ees.
Jah. Jaa.
RSS