Arvata ma kirjutan seda kõike salapäevikusse,ei uus algus on Stella,olen 13 aastane.Olen elanud

uus algus erika-annely reedel, 28. mail 2010., kell 16:45:54 esimene osa Tere,sa võid arvata et ma kirjutan seda kõike salapäevikusse,ei ma kirjutan seda oma mällu.Ma olen tüdruk Tallinnast,mu nimi on Stella,olen 13 aastane.Olen elanud väga halba elu ,isa joob,keegi ei salli mind ja ema ei ela koos minuga see ei tähenada et ta suri vaid ta oli hoor(tean et see on kole aga see on tõsi),ta elab Soomes kuskil seal isa rääkis et ta ei hooli minust. Kui ma kolmene olin,olin ma kodune laps isa tihti lõi mind ma olin sellega nii harjunud et mul ei olnud valus.Kui viiene olin siis ma põgenesin kodust vanaema juurde,ta ainult hoolib minust olin kodust nädal ära,ma ei julgenud koju minna sest teatsin et isa lööb mu maha niiet vanaema pidi mu ära viima.Kui vanaema läks ära siis hakkas jälle pihta kisamine ja karjumine ja peksmine.Kui seitse olin siis läksin ma kooli esimest korda,kõik teised oli pidulikult riietes ja lilled käes, ainult mina olin katkiste teksadega ja tume sinine  t-särk seljas ,rasvased  sassis juuksed ja ilma lilleteta kuna isal polnud piisavalt raha.Läksin õpetaja juurde õnne soovima nägin et õpetaja vaatas mind oma siniste silmadega otsa ja ootas ilmselt lilli ''vabadust mu pole teile lilli,''vastasin ma häbelikult, ''mu isal polnud...'' ''saan aru kallis,''ütles õpetaja,ta oli nii tore ja armas oh mul tuli pisar silma ta oli tore nagu mu vanaema siis ma küsisin midagi väga imeliku:''kas sa tahaksid mu parim sõber olla?''-''Otse loomulikult,''ütles õpetaja. Koolis ei ole ma just parim õpilane ,aga midagi vähemalt tunnistusel on ilusad kolmed re Kodulehe tegemine paket kraft prossid ja ehted pross

uus algus

Tere,sa võid arvata et ma kirjutan seda kõike salapäevikusse,ei ma kirjutan seda oma mällu.Ma olen tüdruk Tallinnast,mu nimi on Stella,olen 13 aastane.Olen elanud väga halba elu ,isa joob,keegi ei salli mind ja ema ei ela koos minuga see ei tähenada et ta suri vaid ta oli hoor(tean et see on kole aga see on tõsi),ta elab Soomes kuskil seal isa rääkis et ta ei hooli minust.
Kui ma kolmene olin,olin ma kodune laps isa tihti lõi mind ma olin sellega nii harjunud et mul ei olnud valus.Kui viiene olin siis ma põgenesin kodust vanaema juurde,ta ainult hoolib minust olin kodust nädal ära,ma ei julgenud koju minna sest teatsin et isa lööb mu maha niiet vanaema pidi mu ära viima.Kui vanaema läks ära siis hakkas jälle pihta kisamine ja karjumine ja peksmine.Kui seitse olin siis läksin ma kooli esimest korda,kõik teised oli pidulikult riietes ja lilled käes, ainult mina olin katkiste teksadega ja tume sinine  t-särk seljas ,rasvased  sassis juuksed ja ilma lilleteta kuna isal polnud piisavalt raha.Läksin õpetaja juurde õnne soovima nägin et õpetaja vaatas mind oma siniste silmadega otsa ja ootas ilmselt lilli ''vabadust mu pole teile lilli,''vastasin ma häbelikult, ''mu isal polnud...''
''saan aru kallis,''ütles õpetaja,ta oli nii tore ja armas oh mul tuli pisar silma ta oli tore nagu mu vanaema siis ma küsisin midagi väga imeliku:''kas sa tahaksid mu parim sõber olla?''-''Otse loomulikult,''ütles õpetaja.
Koolis ei ole ma just parim õpilane ,aga midagi vähemalt tunnistusel on ilusad kolmed reas aga isale see ei meeldi niiet siis muutub mu taguots jälle punaseks.
Nüüd ma elan vanaema juures ja hakkan uues koolis käima sest koolikaaslased vihkasid mind.
aga see on siis kõik homme õhtul mõtlen edasi. Arvata ma kirjutan seda kõike salapäevikusse,ei uus algus on Stella,olen 13 aastane.Olen elanud

Lisa enda kommentaar:

Nimi:

Eestimaiselt hea paik blogimiseks

Reede, 10. veebr. 2012., kell 11:01 - parim aeg päevast

[764] Blogi

Loomisaeg 0.2419s